Paindlik töökorraldus – kas ainult hipsterite ja pintsaklipslaste privileeg?
Hiljutised HR-valdkonna trendid ja uuringud rõhutavad individuaalse lähenemise olulisust töötajatele seoses tööaja ja töökohaga. Möödas on ajad, mil eeldati, et kõik töötajad peavad olema kontoris kellast kellani. Siiski on endiselt levimas müüt, et paindlik töökorraldus hõlmab vaid väikest osa Eesti tööandjatest ja töövõtjatest – olles vaid hipsterite ja pintsaklipslaste privileeg.
Artiklis murran seda müüti, tuginedes Jüri Gümnaasiumi edukale paindliku töökorralduse rakendamisele. Artikli lõpus toome välja praktilised nõuanded neile organisatsioonidele, kes veel ei ole julgenud paindlikku töökorraldust rakendada.
Seotud lood
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.
Enimloetud
1
3
Varjatud töövõime languse kulu ulatub Eestis ligi 3%ni SKP-st ehk umbes 572 miljoni euroni aastas
Viimased uudised
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Varjatud töövõime languse kulu ulatub Eestis ligi 3%ni SKP-st ehk umbes 572 miljoni euroni aastas
“Kutseharidusreformi lahendust praegusel kujul ei pea mina heaks”
Tööle võeti 1500 inimest rohkem kui aasta varem
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele