Juht, kindlusta oma inimeste meelerahu tagala

Olen kuulanud ja jälginud kriisi kujunemise lugusid. Inimene on üldiselt sitke ja võimeline pingeliste perioodidega, olgu tööalased või eraelulised, toime tulema, kui tema meelerahu tagala on korras. Jamad algavad paljuski sellest, kui ootamatud pingelised ajad tekivad üldise ärevuse foonile. Ühe või teisega saaks hakkama, aga kui ärevus muudkui ketrab ja siis juhtub midagi ebameeldivat, tekib vaimse tervise kriis. Seetõttu ongi nii oluline oma vaimse tervise tagala korda teha, sest elus ja äris ikka juhtub, seda me vältida ei saa. Küll aga saame vähemalt korra aastas meelerahu tagala audit ära teha, et seal oleks asjad korras.

Kui peas ketravad kogu aeg negatiivsed mõtted või lahendamata küsimused, siis kütab see taustaärevust, mis on ohtlik pinnas vaimsete kriiside tekkeks. Arukate inimestena saame need küsimused auditi käigus lauale panna ja ära sõnastada, ainult siis on võimalik lahenduse poole liikuda. Ebamäärasus kurnab. Kui pilt on klaar, liigub ka fookus rohkem lahendustele. Inimene on selles mõttes kummaline, et kipub ketrama just negatiivseid mõtteid. See pole ju tavaline, et näiteks enne uinumist tulevad nagu iseenesest pähe kõik möödunud päeva õnnestumised või toredad hetked. Häid asju on meie elus palju, aga me ei mõtle neile päevast päeva. Meelerahu päeval saab tasakaalu uuesti paika.

Eks see on paljuski ikka juhtide otsus. Programm on valmis tehtud, meeskonna meelerahu teemadega tegelevad sellel päeval parimad professionaalid. Juht saab vaid otsustada, kellele oma meeskonnast meelerahu päeva pakkuda. Kusjuures, mida suuremale hulgale, seda soodsam on ka pileti hind. Aga iga inimene võib otsustamise enda kätte võtta. Erinevalt enamikust Äripäeva konverentsidest on Meelerahu konverentsil osalenud ligikaudu kolmandik külalistest eraisikuna, nende jaoks on ka piletihind eriti soodne.

Tööväsimus. Ma näen seda praegu palju. Erinevalt läbipõlemisest ei ole tööväsimuse põhjuseks liiga suur töökoormus, vaid pidev tunne, et jooksed nagu peaga vastu seina, täidad mingeid nõmedaid eesmärgita ülesandeid, tulemust ei näe. Arvestades olukorda majanduses laiemalt, tunnevad töötajad end olevat ummikus, kinni täitmata ülesannetes, mille täitmine ei sõltu otseselt neist, ka eduelamuse puudumine või rutiinsed tegevused, millel pole nagu tähendust. Meelerahu konverentsil on kaks head lugu, kuidas lahendada tööväsimusega seotud ummikut.