Oma jõududega me välja ei vea – vältimatu on kaasata välistöötajaid

Eestis napib üha enam perearste, õdesid ja vaimse tervise spetsialiste, samal ajal kui tervishoiutöötajad töötavad mitmel kohal ja teevad ületunde. Arenguseire Keskuse raport hoiatab: tööjõupuudus võib pikendada patsientide ooteaegu ja vähendada tervishoiusüsteemi võimekust.

Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti. Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.

Eesti farmaatsiatööstusel on suur potentsiaal lähikümnendil teadus-arendustegevust ja tootmist laiendada. Praegu suhteliselt väikese töötajate arvuga sektoris võib see tähendada 70% hõive kasvu, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.

Keskmiselt on oskusnõuded eri ametialadel Eestis viie aasta jooksul muutunud 37%. Tehisintellekti arenedes uuenevad tööks vajalikud oskused veelgi kiiremini. Vaata kümmet nõutumat oskust Eestis!

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.