4 tööriista vastutusalade paikapanekuks meeskonnatöös

Lean-põhimõtete ja coaching’u meetodite integreerimine üks-ühele-vestlustesse on lähenemine, mis on ennast tõestanud mitmetes rahvusvahelistes tootmisettevõtetes, aga selleks, et vestlused oleksid struktureeritud ja sisukad, tuleb lähtuda kahest põhilisest printsiibist.

25.-26. mail toimub taas Pärnu tarneahelakonverents, kus üks sessioon on pühendatud täielikult inimeste juhtimisele ja karjäärile. Sessiooni avaettekandes annab Mõttemaru psühholoog Andero Teras nõu, kuidas keerulisel ja muutlikul ajal õiged oskused ja inimesed kokku panna.

Sellest, et Eesti ettevõtete tootlikkust on tarvis arendada, oleme rääkinud juba mõnda aega. Arutelude keskmes on sageli just tootmisprotsessid ja nendega seotud optimeerimise ja arendamise meetodid. Mis on ka mõistlik, kuna seal on ettevõtte suurimad kulud.

Ajakadusid ehk raiskajaid tuvastada on palju raskem kui neid elimineerida. Me oleme oma igapäevastes tegevustes nii sees, et ei märka enam neid tegevusi oma töös, mis meie aega raiskavad. Üleliigsete liigutustega kaotame kergesti 20–30 % tööajast ehk päeva kuni poolteist iga nädal. Kuidas seda vältida? Toon välja mõne kasuliku nipi ja näite.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.