Liiga sageli ei suudeta ettevõtetes parenduskultuuri hoida ja see taandub taas juhuslikuks tegevuseks, kirjutab Äripäeva Akadeemia koolitaja ja protsessijuhtimise ekspert Helen Klettenberg. Ta jagab rutiine ja tööriistu, mis aitavad eriti tootmisfirmades parenduskultuuri elus hoida.

- Selleks, et parenduskultuur toimiks, tuleb parendamine siduda igapäevatöö ja eesmärkidega, selgitab Helen Klettenberg.
- Foto: Rain Jüristo
Kui organisatsioon on teinud esimesed sammud parenduskultuuri loomisel, kerkib kiiresti esile järgmine oluline küsimus: kuidas hoida alustatud muutuste hoogu? Liiga sageli jäävad head ideed pooleli, tagasiside viibib, töötoad kaovad ajakavast ja parendamine taandub taas juhuslikuks tegevuseks, mitte igapäevaseks normaalsuseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.