Irene Metsis tasusüsteemidest: “Kõige hullem on süsteem, millest töötajad aru ei saa.”

Swedbanki töösuhete ja tasuvaldkonna juht Piret Prangel ütleb, et juba mitu aastat töökuulutustes avaldatud palgavahemikud on toonud nii värbamisse kui ka sisemisse tööjõu liikumisse rohkem selgust ja usaldust – kogemus, millest iga personalijuht enne uue palgaläbipaistvuse direktiivi jõustumist õppida võiks.

Kuigi Oixio on loonud põhjaliku ja läbipaistva tasusüsteemi, pole töökuulutustes palgavahemikke veel avaldatud – põhjuseks soov teha kogu sisemine eeltöö lõpuni, et töötajatel oleks selgus, miks ja kuidas nende palk kujuneb.

Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.

Peaaegu kõik värskele palgaküsitlusele vastanud personalijuhid rõhutavad, et tasupoliitika mõistmine algab läbipaistvusest ja teadlikust juhtimisest.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.