Irene Metsis tasusüsteemidest: “Kõige hullem on süsteem, millest töötajad aru ei saa.”

Swedbanki töösuhete ja tasuvaldkonna juht Piret Prangel ütleb, et juba mitu aastat töökuulutustes avaldatud palgavahemikud on toonud nii värbamisse kui ka sisemisse tööjõu liikumisse rohkem selgust ja usaldust – kogemus, millest iga personalijuht enne uue palgaläbipaistvuse direktiivi jõustumist õppida võiks.

Kuigi Oixio on loonud põhjaliku ja läbipaistva tasusüsteemi, pole töökuulutustes palgavahemikke veel avaldatud – põhjuseks soov teha kogu sisemine eeltöö lõpuni, et töötajatel oleks selgus, miks ja kuidas nende palk kujuneb.

Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.

Peaaegu kõik värskele palgaküsitlusele vastanud personalijuhid rõhutavad, et tasupoliitika mõistmine algab läbipaistvusest ja teadlikust juhtimisest.

Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.