Oixio personalijuht: enne palkade avalikustamist tuleb „oma pere“ sees kõik selgeks rääkida

Swedbanki töösuhete ja tasuvaldkonna juht Piret Prangel ütleb, et juba mitu aastat töökuulutustes avaldatud palgavahemikud on toonud nii värbamisse kui ka sisemisse tööjõu liikumisse rohkem selgust ja usaldust – kogemus, millest iga personalijuht enne uue palgaläbipaistvuse direktiivi jõustumist õppida võiks.

Kuigi palgavahemike märkimine töökuulutustes on aina levimas, on personalijuhtide lähenemised ja kogemused väga erinevad. Valdkonna suunanäitajate küsitlus näitab, et osa organisatsioone on selle sammu juba ammu astunud, teised katsetavad esimesi samme ja osa eelistab palganumbrit mitte avaldada, viidates muudele argumentidele. Euroopa Liidu uus palgaläbipaistvuse direktiiv võib aga peagi tuua muutusi kõigi tööandjate jaoks.

Peaaegu kõik värskele palgaküsitlusele vastanud personalijuhid rõhutavad, et tasupoliitika mõistmine algab läbipaistvusest ja teadlikust juhtimisest.

Personalijuhtide seas laialdast tähelepanu pälvinud postitus Palgajuttude lehel sai kiiresti ligi 100 kommentaari. Mis inimestel siis tegelikult seoses töökuulutustes palganumbri näitamisega hinge peal on?

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”