Möödunud aastal püsis registreeritud töötute arv valdava osa ajast alla 50 000 piiri ning töötus langes võrreldes aasta varasemaga. Mastaapseid koondamislaineid ei tulnud, tööle liikumine kiirenes ja värbamisaktiivsus näitas ettevaatlikke paranemismärke.
2025. aastal edastasid tööotsijad CVKeskus.ee tööportaalis avaldatud tööpakkumistele üle 1,9 miljoni kandideerimisavalduse ning enim tahetud töökohtadele kandideeris korraga rohkem kui 1500 inimest.
Ökonomistide hinnangul loob aeglustuv inflatsioon Eestis eeldused, et palgakasv hakkab taas inimeste ostujõudu parandama. Samal ajal süvenevad regionaalsed erinevused tööturul ja palkades, mis tähendab, et majanduse paranemisest ei saa kõik piirkonnad võrdselt osa.
Kuigi värbamisaktiivsus on püsinud alates 2024. aasta keskpaigast peaaegu muutumatuna, toimuvad tööturul sügavad nihked sektorite, riikide ja organisatsioonide lõikes. Värske rahvusvaheline uuring kinnitab, et näiline stabiilsus varjab kiiret ümberhäälestumist personalivalikutes.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.