Kuigi värbamisaktiivsus on püsinud alates 2024. aasta keskpaigast peaaegu muutumatuna, toimuvad tööturul sügavad nihked sektorite, riikide ja organisatsioonide lõikes. Värske rahvusvaheline uuring kinnitab, et näiline stabiilsus varjab kiiret ümberhäälestumist personalivalikutes.

- Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra
- Foto: Raigo Pajula
Üleilmne värbamisaktiivsus on püsinud sisuliselt muutumatuna alates 2024. aasta keskpaigast, kuigi näitab alanud kvartalis väikest, pea nähtamatut kasvu, sedastab värske värbamisplaane kaardistav rahvusvaheline uuring MEOS. Seejuures leidub riike, sektoreid ja organisatsioone, kus värvatakse uusi inimesi julgelt, ja neid, kus töötajate arvu kärbitakse, mis tähendab, et stabiilsena näiv tööturg on struktuurselt suures muutuses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tervelt 87% turunduse, reklaami ja suhtekorralduse valdkonna töötajatest on uutele töövõimalustele avatud, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri küsitlusest.
Eesti registreeritud töötus kerkis detsembris 6,3%-ni, möödudes selgelt Läti 5% tasemest. Kui Eestis on töötute hulk aastaga kasvanud, siis lõunanaabrid lõpetasid aasta mullusest tugevama tulemusega.
Värbamisel ei ole enam võtmeküsimus see, mida inimene juba teha oskab, vaid see, kui kiiresti ta suudab uut omandada, kirjutas Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun Äripäevas.
Uusaastaülevaates kaardistab HR Agentuuri personaliekspert Jaanika Tammekänd, millised värbamistrendid alanud aastal Eesti tööturgu kujundavad – alates tehisintellektist ja palgaläbipaistvusest kuni inimlikkuse muutumiseni tööandja oluliseks konkurentsieeliseks.
Masinõpe pole enam ainult andmeteadlaste ega IT-spetsialistide pärusmaa – see on muutumas keskseks oskuseks paljudes tehnilistes valdkondades. Insenerid ja spetsialistid, kes oskavad masinõpet rakendada, loovad lisaväärtust nii oma tööle kui ka kogu ettevõttele.