• 19.09.18, 13:31
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas ehitamine on uudne töövorm?

Praegu arutluse all olevad ettepanekud tähtajaliste töölepingute liberaliseerimisest ja uue väiksema kaitsega töölepingu lisandumisest oleksid võrreldes 2009. aastal kehtima hakanud uue töölepingu seadusega samm tagasi, leiab ökonomist Kaspar Oja.
Kas ehitamine on uudne töövorm?
Niinimetatud uute töövormide arutelus on kaht asja valesti mõistetud. Esiteks on meie ettekujutus ebatraditsiooniliste töövormide esindajatest üsna futuristlik, kuid moodsad töövormid mõjutavad ka suurt osa traditsiooniliste harude töötajatest.
Teiseks ei tulene moodsate töövormide levik tõenäoliselt mitte valdavalt sisuliselt vajadusest, vaid nende levikut soodustavad teiste poliitikate, näiteks maksustamise, poolt esile kutsutud moonutused.
Joovad latte't ja tegutsevad internetis
Moodsatest töövormidest kõneldes on meil harilikult mõttes ilusad inimesed, kes armastavad latte't ja teevad midagi internetis. Sellise stereotüüpse moodsa töötaja tarbeks tehtud uued normid mõjutavad aga traditsiooniliste ametite esindajaid rohkem, kui võime esmapilgul arvata.
Teistest töölepingu vormidest lõdvemate lepingute lubamine on viinud maailmas tüüpiliselt selleni, et neid lepinguid hakatakse kasutama madala tootlikkusega teenindus- ja tööstussektoris. Klassikaline näide on kiirtoidukettide teenindajad, kuid sellega need valdkonnad kindlasti ei piirdu. Need on harud, kus on väike sisenemisbarjäär, vähene vajadus spetsiifiliste oskuste järele ja töötajate piiratud läbirääkimisjõud.
Spetsiifilised oskused tähendavad töökohaspetsiifilisi oskuseid, mis on vajalikud oma valdkonnas karjääri tegemiseks ja arenemiseks. Vähese kaitsega ja suure tööjõuvoolavusega töökohtadel pole mõtet töökohaspetsiifilistesse oskustesse panustada. Uue sarnase töö leidmiseks on rohkem kasu teistsugustest oskustest. Samas selleks, et tööalaselt areneda ja olla tootlikum, oleks tarvis tööalaselt spetsialiseeruda ja ennast arendada. Majanduskasvuks on tarvis, et töötajate töökohaspetsiifilised oskused kasvaksid.
Kord kehvema töölepingu saanutel võib olla raske lülituda parema lepingu peale, kuna seal vajatakse teistsuguseid oskuseid. Teaduskirjanduses on leitud, et kehvemate töölepinguga töötajatel on kehvem tervis, vähem lapsi jne. Üldiselt on nad igatepidi õnnetumad.
Eestis võib selline tööturu segmenteerumine toimuda ka rahvuse pinnal, kuna Eestis on rahvuspõhine segregatsioon ametialade lõikes suur. Tõenäoliselt satuksid väiksema kaitsega lepingutele töötama pigem venekeelsed töötajad.
Minevik näitab, et uute vähese kaitsega töölepingu tüüpide lisamise või tähtajaliste lepingute liberaliseerimise asemel on kasulikum liberaliseerida traditsioonilisi tähtajatuid töölepinguid, nagu tehti 2009. aasta töölepingu seaduse reformi käigus.
Maksusoodustused meelitavad
Suure osa niinimetatud moodsate töövormide leviku taga pole tõenäoliselt mitte sisuline vajadus, vaid asjaolu, et erinevad töövormid on Eestis erinevalt maksustatud. Piir tööjõu- ja kapitalitulu vahel on hägune ja sotsiaalmaks ei ole erinevate töövormide suhtes neutraalne. See tähendab, et järjest väiksem osa töötajatest maksab pensionide ja tervisekindlustuse eest kogu tööjõutulu pealt.
Kui nüüd jagada õigust sotsiaalkaitsele veel suuremale hulgale töötajatele neilt makse kogumata, siis see muudab n-ö traditsioonilised töölepingud veelgi vähem populaarseks ja vähendab ka edaspidi nende töötajate hulka, kes sotsiaalkindlustussüsteemi tegelikult panustavad.
Enne sotsiaalkaitse laiendamist tuleks kaaluda maksusüsteemi neutraalsemaks muutmist, nii et tööjõud on maksustatud sõltumata töövormist ühtmoodi. Maksusüsteemi neutraalsuse parandamine lahendaks tõenäoliselt ka osa töötajate sotsiaalkaitse süsteemist väljajäämise probleemi. Viiendik ehitajatest ei ole tõenäoliselt valinud „uudset töövormi“ mitte sellepärast, et nad tegelevad virtuaalehitamisega mõnel internetiplatvormil, vaid nii on neile maksude mõttes lihtsalt lühiajaliselt soodsam.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas. Tekst on avaldatud Kaspar Oja Facebooki-lehel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.25, 12:53
Tugevda oma meeskonnavaimu ühisüritustel Ida-Virumaal
Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!

Hetkel kuum

Swedbanki jõusaal. Foto on illustratiivne.
Uudised
  • 24.04.25, 10:43
Erisoodustusmaksu vaba 400 eurot | Enamikul vanast harjumusest vaid sporditoetus, aga valik väga lai
Vaata hinnavõrdlust - riiklik vs tööandja tervisekindlustus
Kevad ja värvilised lilled teevad meele rõõmsaks.
Uudised
  • 25.04.25, 10:25
Uuring: kõige vähem tunnetavad tööstressi personalitöötajad
Mis valdkonna töötajad on kõige suuremas läbipõlemisohus?
Advokaadibüroo Rask partner Annika Vait.
Uudised
  • 24.04.25, 08:45
Advokaat ebavõrdsusest: jälle üks tööandja “unustas” emapuhkuselt tulija palgatõusu
Tõde on valus kuulata. Foto on illustratiivne.
Uudised
  • 23.04.25, 10:04
Üleilmne personalitöö uuring | 4 müüti, mis kõige rohkem pärsivad töötajate tootlikkust
Kontoritöötajate suurema produktiivsuse müüt purustatud
Palgalõhe meeste kasuks üle 20% on Eestis viiel tegevusalal: finants- ja kindlustus (25,5%), info ja side (24,4%), hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont (23,5%), tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (20,7%) ning töötlev tööstus (20,2%).
Uudised
  • 24.04.25, 14:27
Sooline palgalõhe on suurim finants- ja kindlustussektoris
Pankurihärradel naiskolleegidest 25% kõrgem palk
Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter Kommunikatsioonijuhtimise aastakonverentsil 2024.
Uudised
  • 29.04.25, 10:25
Tööandjad survestavad bürokraatia kärpimist – mis võiks muutuda personalijuhi jaoks?
Tööandjad ei taha avalikustada palgavahemikke nagu eurodirektiiiv ette näeb
Saku Õlletehases õnnestus 2024 tööõnnetusi vältida.
Uudised
  • 28.04.25, 12:39
Õlletehas võttis kasutusele tööohutuse LO/TO-programmi ja sai tulemuseks 0 tööõnnetust
Üle Eesti hukkus mullu tööülesandeid täites 14 inimest.
Kaatrisafari koos Adrenaatoriga Aidu karjääris
  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.25, 12:53
Tugevda oma meeskonnavaimu ühisüritustel Ida-Virumaal

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele