Aga mis siis saab, kui robotid ei tule ega võtagi meie tööd ära?

Mõned aastad tagasi sattusin ühe äärmiselt jutuka taksojuhi kliendiks, kes rääkis pikalt-laialt sellest, kuidas tema ei ole mitte mingil juhul nõus Uberiga koostööd tegema, sest Uber oli just teatanud, et kavatseb investeerida isejuhtivate autode arendusse. Taksojuht oli mures, et mida kavatseb riik nüüd selle töötute taksojuhtide armeega peale hakata?!
Mailiis Ploomann, Elisa Eesti erakliendiüksuse juht.
  • Mailiis Ploomann, Elisa Eesti erakliendiüksuse juht.
  • Foto: Kristjan Madalvee
Oluline on aru saada hirmust, mis inimeses tekib, kui tema tööd ja elatusallikat ähvardavad muudatused. Eriti sellised, mida toob kaasa innovatsioon ehk puhtakujuline teadmatus. Kõik võib minna suurepäraselt või vastupidi - lendab täielikult vastu taevast ning maailma tuleb väikeste killukeste kaupa uuesti looma hakata. Selliseid asju on tore lugeda ajalehest või näha mõnes põnevas videolõigus ennekõike selle kohta, mida keegi teine kusagil kaugemal nüüd teistmoodi tegema hakkab. Aga niipea, kui muudatused kipuvad enda õuele, hakkavad helisema häirekellad ja tööle lähevad kaitsemehhanismid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.04.26, 17:01
Kui rohepööre paneb põntsu töötaja tervisele, siis kas sellist rohepööret me tahtsimegi?
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele