Mõned aastad tagasi sattusin ühe äärmiselt jutuka taksojuhi kliendiks, kes rääkis pikalt-laialt sellest, kuidas tema ei ole mitte mingil juhul nõus Uberiga koostööd tegema, sest Uber oli just teatanud, et kavatseb investeerida isejuhtivate autode arendusse. Taksojuht oli mures, et mida kavatseb riik nüüd selle töötute taksojuhtide armeega peale hakata?!
- Mailiis Ploomann, Elisa Eesti erakliendiüksuse juht. Foto: Kristjan Madalvee
Oluline on aru saada hirmust, mis inimeses tekib, kui tema tööd ja elatusallikat ähvardavad muudatused. Eriti sellised, mida toob kaasa innovatsioon ehk puhtakujuline teadmatus. Kõik võib minna suurepäraselt või vastupidi - lendab täielikult vastu taevast ning maailma tuleb väikeste killukeste kaupa uuesti looma hakata. Selliseid asju on tore lugeda ajalehest või näha mõnes põnevas videolõigus ennekõike selle kohta, mida keegi teine kusagil kaugemal nüüd teistmoodi tegema hakkab. Aga niipea, kui muudatused kipuvad enda õuele, hakkavad helisema häirekellad ja tööle lähevad kaitsemehhanismid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.