Personalitöö aastakonverents

„Nüüdseks on selgunud, et kaugtöö on nagu rändrahn, mida Eesti ajaloos Kalevipoeg viskas,ˮ rääkis värvikalt Eesti tunnustatuim tööõiguse spetsialist Heli Raidve personalitöö aastakonverentsil, rääkides töösuhetest COVID-19 ajal.

„Küsida oskavad kõik, aga neid mõtteid, kuidas väärtust luua, on märkimisväärselt vähem. Selliste mõtetega inimesi ma nimetakski võtmeisikuteks,ˮ rääkis Fiizy personalijuht ja personalitöö edendajaks valitud Estel Pukk personalitöö aastakonverentsi vestlusringis „Kuidas arendada töötajate rahatarkust”.

COVIDi-järgses maailmas on aina suurem tähelepanu kontoritel ja nende eesmärgipärasusel. Selleks, et eelistada kodutöö asemel teha tööd kontoris, peab kontor pakkuma kvaliteetse töökeskkonnana midagi enamat kui kohtumiskohta.

Maksuvaba 400 eurot, mida saab tööandja kasutada töötajate tervisesse panustamiseks, leiab aina enam kasutamist tööandja ravikindlustuse lepingute sõlmimisel. Kuidas ja miks on see nii töötajale kui ka tööandjale suur võit?

Hiljutisel ajurünnakul tuli juttu sellest, millised oskused peavad personalitöötajal tulevikus kutsestandardit taotledes olema. Eksperdid tõstsid muu hulgas esile finantskirjaoskust ja ärijuhtimist ning enesejuhtimise oskust.

Inimesed on sajandeid mõistnud, et puhkus on edu, tervise ja õnne jaoks ülioluline. Öeldakse ju, et isegi jumal puhkas seitsmendal päeval ja on teada, et traditsiooniliselt on seda teinud ka inimesed.