Mulle meeldib kohtuvalt treeningsaalidest jaanuari alguses mööda käia. Miks? Sest see on parim meenutus sellest, kui kaduvad on meie uue aasta hakul antud lubadused.
Hiljemalt veebruariks on spordihallides read juba hõrenenud ja maiks jäänud päris tühjaks. Spordiklubid muidugi teavad seda ja seetõttu ongi aastased lepingud saanud n-ö normiks. Miks see peaks aga personalijuhtidele korda minema?
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.