Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”
Vale mõtteviis, miinimumi tegevad teenusepakkujad ja tervishoiusüsteemi kunstlik eraldatus muudavad töötervishoiu formaalsuseks, kuigi see peaks olema palju enamat, kirjutab tervisekliiniku Heba tegevjuht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
Eesti elanike seas tehtud rahulolu-uuring töötervishoiu teenusega näitab, et enamik (88%) peab regulaarseid kohustuslikke tervisekontrolle oluliseks, sest see annab neile oma tervise asjus kindlustunde ja asendab regulaarset tervisekontrolli (44%). Samas leiavad inimesed, et töötervishoiu kvaliteedi tõstmiseks on veel ruumi.
Töötervishoiuarsti visiit võib olla palju enamat kui seadusest tulenev rutiin. Just seal tulevad tihti välja mured, millest töötaja juhtidele ei räägi. Kui tööandja oskab neid märke õigel ajal silmata, saab ta vältida suuremaid probleeme – ja ka väärtuslike töötajate lahkumist.
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on olnud osa töötervishoiu ja tööohutuse seadusest alates 2019. aastast ning 2023. aasta algusest lisati need kutsehaiguste nimekirja.
Kui arst keelab töötajal terviseseisundi tõttu senisel ametikohal jätkamise, peab tööandja pakkuma talle sobivamat tööd. Kui seda võimalust ei ole, tuleb tööleping lõpetada, selgitas tööinspektsiooni nõustamisjurist.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.