Evelyn Aaviksoo: töötervishoid peaks olema investeering, mitte “linnuke”
Vale mõtteviis, miinimumi tegevad teenusepakkujad ja tervishoiusüsteemi kunstlik eraldatus muudavad töötervishoiu formaalsuseks, kuigi see peaks olema palju enamat, kirjutab tervisekliiniku Heba tegevjuht ja töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo.
Eesti elanike seas tehtud rahulolu-uuring töötervishoiu teenusega näitab, et enamik (88%) peab regulaarseid kohustuslikke tervisekontrolle oluliseks, sest see annab neile oma tervise asjus kindlustunde ja asendab regulaarset tervisekontrolli (44%). Samas leiavad inimesed, et töötervishoiu kvaliteedi tõstmiseks on veel ruumi.
Töötervishoiuarsti visiit võib olla palju enamat kui seadusest tulenev rutiin. Just seal tulevad tihti välja mured, millest töötaja juhtidele ei räägi. Kui tööandja oskab neid märke õigel ajal silmata, saab ta vältida suuremaid probleeme – ja ka väärtuslike töötajate lahkumist.
Psühhosotsiaalsed ohutegurid on olnud osa töötervishoiu ja tööohutuse seadusest alates 2019. aastast ning 2023. aasta algusest lisati need kutsehaiguste nimekirja.
Kui arst keelab töötajal terviseseisundi tõttu senisel ametikohal jätkamise, peab tööandja pakkuma talle sobivamat tööd. Kui seda võimalust ei ole, tuleb tööleping lõpetada, selgitas tööinspektsiooni nõustamisjurist.
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.