Toomsalu hoiatab tehisaru eest: ohus on ka unistuste ametid

“Tulu läheb välja, ettevõttega seotud maksud lähevad välja, töötus jääb Eestisse," kommenteeris mitme rahvusvahelise finantsettevõtte investor ja nõukogu liige Madis Toomsalu Äripäeva raadio saates ”Kuum tool" AI tõttu käivat koondamislainet. Tema sõnul pole ohus ainult tööturule sisenejad, vaid ka ametid, mille poole karjääris aastaid püüeldakse.

LHV Grupi juhi kohalt lahkunud Madis Toomsalu tegutseb praegu investorina ja kuulub regulatiivselt lubatud piirides nelja-viie finantsettevõtte nõukokku. Lisaks osales ta valitsuse majanduse efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojas, mis on nüüd oma töö lõpetanud ja kokkuvõtet kirjutamas – seetõttu on tal nüüd, valimiste eel, käes nii ettepanekute arvud kui ka näited riigi kulutustest.

Tehisaru mõjud

Taktikaliselt näeb ta tehnoloogias selget kasu, sest see aitab ettevõtetel efektiivsust kasvatada. Strateegilisel tasandil teeb talle aga muret muutuse kiirus ja kontrollimatus ning küsimus, kuidas jagunevad tehisaru arengust saadav kasu ja selle tagajärjed.

Tema sõnul teenivad lisatulu välismaal paiknevad suurkorporatsioonid, kuhu liiguvad ka ettevõtetega seotud maksud, samal ajal kui töötuse tagajärjed jäävad Eestisse.

Riik on Toomsalu hinnangul neile küsimustele vähe ette mõelnud.

Swedbanki ja Pipedrive'i viimaste nädalate koondamised tõstatavad küsimuse, kuhu töötajad edasi liiguvad. Toomsalu sõnul otsitakse esialgu tööd teistest ettevõtetest, kuid pikemas vaates on muutus sügavam.

Noorte töötus on Eestis Euroopa kõrgemate seas, see on kerkinud ligi 24%ni ja kõrgeim alates 2010. aastast.

Toomsalu sõnul pole suurem mure alustavad töökohad, juuniorikohad, vaid ohtu satuvad ka unistuste ametikohad, mille poole aastaid pürgitakse.

“Pigem on need karjääri lõpp-punktid ohus, millest on palju unistatud. See on suurem probleem, et sul ei ole enam seda lõpp-punkti, mille poole püüelda. Või kui täna on, siis tulevikus võib-olla ei ole," ütles ta.

Prognoosib kasvu

Toomsalu jäi intervjuus oma varasema 2027. aasta majanduskasvu prognoosi juurde. Tema sõnul on Eesti praegu euroalas aastases kasvus viies-kuues ja kvartaalses kasvus neljas. Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 2,2%.

Tööjõuturg on tema hinnangul püsinud tugev, suurim risk on inflatsioon.

Samas möönab ta, et kasv ei jaotu ühtlaselt ja just see on tema arvates koht, kus tehisaru lubatud õitseng võib jääda õhku rippuma.

500 miljonit laenu tehisarusse

Just tehisaru taktikalist kasu silmas pidades leiab Toomsalu, et Eesti ei peaks tehnoloogilises võidujooksus kõrvaltvaatajaks jääma. Tema hinnangul võiks riik ise muutusele lähemale minna ja investeeringute kaudu saada ka strateegilist infot selle kohta, kuhu tehnoloogia liigub.

Nii jõuab Toomsalu riigi rahakoti juurde. Riigieelarve ja võlataseme korrigeerimist pooldab ta pigem majanduskasvu kaudu kui kärbete kaudu, kuid praegu on fikseeritud kulude osakaal tema sõnul nii suur, et eelarve on lukus ja muud teha ei saagi.

Toomsalu hinnangul võiks riik laenata 500 miljonit eurot ja investeerida selle paarisajasse tehisaruga seotud ettevõttesse, näiteks kaitsetööstuses, meditsiinis, rahanduses ja liikuvuses. Ta möönab ise, et ühegi erakonna programmi see tõenäoliselt ei jõua.

Tema arvutuse järgi kataks hajutatud portfelli tootlus laenu intressikulu. Rail Balticu ja maanteede arvelt ta järeleandmisi teha ei soovita, sest peab neid samuti julgeolekuprojektideks.

Raiskamine ja seisev pensioniraha

Majanduse efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda kohtus Toomsalu sõnul pooleteise aasta jooksul 19 korda. Kokku laekus üle 700 ettepaneku, millest üle 400 saadeti valitsusele ning umbes 200 on saanud positiivse vastuse või on veel töös.

Riigihangetes on tema sõnul kadunud taju reaalsetest summadest. Näiteks tõi ta loomade registri, mille arendus maksab 400 000 eurot ja iga-aastane ülalpidamine umbes 200 000 eurot, samal ajal kui registrisse tehakse 12 000 kirjet aastas.

“Kujutad sa ette, et enam-vähem Exceli-laadne taoline asi?" küsis Toomsalu. Sarnase näitena meenutas ta ühe riigiettevõtte nõukogu tööd, kus kaaluti tuntud välisaudiitori palkamist ligi 200 000 euro eest.

Kasutamata ressursiks peab ta pensionifonde, kus on üle seitsme miljardi euro. Kui varem investeeriti Eestisse umbes 20% fondide varast, siis praegu alla 10%. Toomsalu ettepanek on lubada fondidel suure likviidsuskriisi korral võtta investeeringute tagatisel laenu, nii et vastutus jääks fondile ja riik sisulist riski ei võtaks.

Saates tuli juttu veel sellest, miks on tehisaru maailmas üha raskem last tahta, mida Toomsalu soovitab 22aastasele ja miks PISA testid tema hinnangul ajalooks muutuvad. Samuti sellest, miks ta pooldab astmelist tulumaksu, miks talle meeldib sotsiaaldemokraatide värskus ning miks ta suvel LHV aktsiaid müüs ja kuhu läks 400 000 eurot.

Saadet juhtis Juhan Lang.