Autor: Helen Roots • 20. veebruar 2024

Mida mõistetakse töötaja rahalise heaolu all ja kuidas see üldse tööandjat puudutab? Mis on Eesti inimese ja tema rahakäitumise suurim probleem? Millisel kujul töötaja puudulikud teadmised ja oskused rahaga ümberkäimisest tööandja lauale jõuavad? Missugune on Eestlaste suhtumine oma pensionisammastesse?

Saates uurime välja, mis tasemel (ja miks!) on Eesti inimeste rahateadlikkus ja rahakäitumine, kuidas puutub töötaja rahaline heaolu tööandjasse ning missugused on tööandja võimalused töötajate rahatarkust arendada ning oma töötajaid veelgi rahatargemaks nügida. Näeme, et suur osa ka nendest eestlastest, kelle sissetulek ületab julgelt Eesti keskmist, elab siiski n-ö palgapäevast palgapäevani, neil puudub vajalik puhver võimalike kriiside puhuks, rääkimata kogutud meelerahufondist, mis võimaldaks katta nt reisimise või muu meelelahutusega seotud kulutusi, samuti suuremaid vajaduspõhiseid äkkoste, et poleks vaja hiljem mitu kuud püksirihma pingutada ning võlgu või järelmakse maksta.

Inimeste rahateadlikkuse arendamine on aga inimese enda ja tema tööandja kõrval eelkõige ka riigi südameasi, mistõttu riik püüab seda teadlikkust ka kõigiti arendada, suunates erinevaid rahatarkuse teemal kõnelejaid esinema nii töökohtadele, koolidesse kui ka lasteaedadesse. Rahandusministeerium on samuti koondanud oma rahatarkuselehele üksjagu infot.

Saates on teemat arutamas Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Marge Aasalaid ning Viacurrenti kaasasutaja ja tegevjuht Hendrik Ojamaa.

Saadet juhib Raamatupidaja.ee ja Palgauudised.ee ärijuht Mare Timian.