Seotud lood
Eesti kutsestandardite koostamise juhendi kohaselt tähendab kompetents teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumit, mida on vaja tööülesannete edukaks täitmiseks. Kompetents võib sisaldada isikuomaduste komplekti, mis motiveerib töötajat saavutama erakordset sooritust ja hõlmata tema enesehinnangu või sotsiaalse rolli osi, mida ta rakendab oma töös.
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Keskmiselt on oskusnõuded eri ametialadel Eestis viie aasta jooksul muutunud 37%. Tehisintellekti arenedes uuenevad tööks vajalikud oskused veelgi kiiremini. Vaata kümmet nõutumat oskust Eestis!
Septembris toimub SA Kutsekoja rahvusvaheline konverents "Elukestva õppe paradoksid - kas võidab see, kel on rohkem oskusi?". Saates "Õppetund" räägivad SA Kutsekoja oskuste suunajuht Ave Ungro ja kutsesüsteemi koordinaator Marja Saarma oskuste olulisusest meie isiklikus ja tööalases arengus.
OSKA prognoosi järgi jääb Eesti tööturul igal aastal puudu üle 2000 spetsialisti ja oskustöölise. Ilma välistööjõuta seiskuvad võtmesektorid nagu IKT, tervishoid ja tööstus.
Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Miks makstakse personalivaldkonnas ühele 2000 ja teisele 5800 eurot?
Üritused
Hetkel kuum
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele