Kuigi renditööjõuettevõtete teenuse vajadus on kahanenud, siis on juhid ootamatult optimistlikud, rääkis Infopanga analüütik Sigrid Kõiv.

- Nagu ka programmeerimises on väiksematel ettevõtetel keeruline, suurtel lihtsam, rääkis analüütik Sigrid Kõiv.
- Foto: Raul Mee
Juhtide hinnang olukorrale oli Kõivu sõnul viiepalli skaalal selgelt üle kolme, kolm on neutraalne tulemus. "Minu kogemusest, kui mulle vaatavad vastu sellised majandustulemused, siis ma ootan ka juhtide küsitlusest palju rohkem pessimisi," rääkis Kõiv. Ilmselt on tegemist madalseisu läbisaamisega, lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töökoha vahetamisel soovivad töötajad teenida 2300-eurost netopalka, mis on praegusest palgast 730 eurot kõrgem, selgus värskest küsitlusest. Soovitud ja tegeliku palga erinevust näitav palgasurveindeks on aastaga kerkinud seitsme protsendipunkti võrra.
„Värbamiskampaania on taktika, tööandja bränding aga strateegia,“ rõhutab tööandjabrändingu agentuuri Instar asutaja ja tegevjuht Kersti Vannas. Tema sõnul peab organisatsioon mõtlema mitte ainult tänaste värbamiste peale, vaid ka sellele, kuidas tagada tööjõudu tulevikus, arvestades sellega, mida teeb Eesti demograafia.
Bigbanki ökonomist Raul Eamets kommenteerib Statistikaameti värskeid andmeid, mille järgi on tööjõukulude kasv teenindussektorites märgatavalt kiirem kui tööstuses, ohustades Eesti ekspordi konkurentsivõimet.
Organisatsiooni HR-tarkvara asub erinevate, kohati vastandlike suundumuste ristumispunktis, kus kohtuvad ühelt poolt töötaja kui inimese ning teiselt poolt organisatsiooni kui kasumit teeniva või muid mitterahalisi eesmärke teeniva üksuse vajadused.