Uus põlvkond – ettevõtjale pigem probleem või võimalus?

Kohe tuleb tööturule Z-põlvkond. Kuidas tuleks nendega käituda?

Z-põlvkonda peetakse geeniuste ja multitalentide põlvkonnaks, kelle soov on muuta maailm paremaks. Need noored on väga ambitsioonikad, kes on alati oma õiguste eest väljas, aga kes on ka väga haavatavad. Naljaga pooleks peetakse neid puutetundlikke sõrmedega arvutimängu ajastu lasteks. Z-põlvkonna väärtusmaailm ja nende harjumused on hoopis teistsugused kui olid eelmistel põlvkondadel. Organisatsiooni juhtimise ja käitumise spetsialist Charles Handy on öelnud, et need asjad, mida täna teeme, need praktikad, mida täna rakendame, ei toimi uue ühiskonna peal. See uus ühiskond elab uues kultuuriruumis, mis on arvutimaailm, ja see on koht, kus kujuneb nende maailmapilt. Uus põlvkond tuleb tööturule digitaalse revolutsiooni ajal, mil robotid hakkavad hõivama inimeste töökohti. Ilmekaks näiteks on siin isesõitev pakirobot, mis võtab ära pakikandjate töö.

Uue põlvkonna pealetulek on üks makrotrendidest. Kõikidel organisatsiooniliikmetel on tarvis teada, mis noort põlvkonda iseloomustab ja milliseid väärtusi nad endas kannavad. Organisatsioonid peavad uute töötajatega kohanema, teadma, mida noored tööandjates väärtustavad, kuidas luua neile põlvkondadele innustav töökeskkond ja töökultuur ning kuidas panna ühtse tiimina töötama erineva vanuse ja mõtteviisiga inimesed. Kujunemas on mõttemuutus „fikseeritud töökultuurist paindlikuks ettevõtteks”.

Kas Y-põlvkond on probleem või võimalus?

Enne Y-põlvkonna inimese tööle võtmist peab mõtlema, millist väärtust ta juurde toob. Andekas juht oskab Y-generatsiooni talenti ära kasutada, et mitte panna teda lihtsalt lahkunud töötaja asemele. Y-põlvkonna töötaja toob endaga kaasa uue väärtuse ja kui nad lahkuvad töölt, siis kerkib üles küsimus, kas talle anti ikka õige profiiliga töö õiges meeskonnas. Nad on avatud meelega, ettevõtlikud, annavad kindlasti mingi lisaväärtust juurde, võib-olla parandavad ettevõtte energiat. Mina näen et see pole probleem, vaid võimalus. Et sellest võimalusest aru saada, peavad juhid oma mõttemaailma avama.

Suured ettevõtted skaudivad start-up-ettevõtteid, kus on tavaliselt noored, hakkajad tüübid, kes võivad 24 tundi tööd teha. Töö on nende elu osa. Start-up’e jahitakse kahel põhjusel: mingi ägeda ideelahenduse või siis geniaalse meeskonna pärast, kelle idee, kui see pole suurem asi, võib allavett lasta.

Kuidas peab tööandja arvestama põlvkondade erinevustega?

Uue põlvkonna pealetulek ja põlvkondade vaheline vastuolu on üks tänapäeva makrotrendidest. Huvitav on see, et iga uue põlvkonna tsükkel lüheneb. Kui varem vahetus põlvkond 18 aasta tagant, siis Y-põlvkond on 16 aastat pikk, Z-põlvkonna tsükkel on vaid 10-aastane ja järgmine põlvkond on veelgi lühem. Põlvkondade vahetus käib ühte jalga keskkonna kiire arenguga. 

Tööandjate väljakutseks on arvestada põlvkondade erinevustega ja kaasata organisatsiooni kõiki liikmeid eesmärkide täitmisel. Heade soorituste märkamine ja avalik tunnustamine ning tasu maksmine tulemuslikkuse eest motiveerib töötajaid. Kõikide põlvkondade töötajad vajavad selgelt antud tööülesandeid ja kõigile mõistetavat ettevõttesisest karjäärisüsteemi, pidevat suhtlust, tagasisidet ja selgitusi ning paindlikkuse loomist tööaegades. Tööandjale on oluline oma näo kujundamine ehk enda brändingu loomine.  

Saabumas on 24/7 valguskiirusel opereeriv töömaailm ja ettevõte kohanemine sellise mudeli kohaselt eeldab arusaamist, et meeskond on tähtsam kui organisatsioon. Konkurentsieelise annab informatsiooni, tehnoloogia ning andmete efektiivne kasutamine.