Autor: Eesti Tervisemuuseum • 18. oktoober 2023

Puhanud ja hästi maganud inimene on produktiivsem, loovam ja sõbralikum

Tervisemuuseumist Tallinna vanalinnas leiad sel hooajal “Uneversumi” – näituse une ja magamise olulisusest. Näitust täiendavad töötuba täiskasvanutele “15 magamata ööd” ja Uneversumi publikuprogramm erinevate oma ala ekspertidega. Kas oled juba oma töökollektiiviga Tervisemuuseumit külastanud?

Parim asi algava päeva alustamiseks on hästi magatud öö. Umbes 10-50% inimestest alustavad päeva väsinuna ja see mõjutab töö- ja õpitulemusi ning omavahelisi suhteid. Tervisemuuseumi unenäituse “Uneversum” eesmärk on väärtustada und kui füüsilise, vaimse ning emotsionaalse stressi leevendajat ja võimekuse taastajat. Piilume magamistuppa ning vaatame, kuidas inimesed magavad ja mis toimub une ajal meie kehas. Jagame häid soovitusi ja praktilisi näpunäiteid parimaks öiseks puhkuseks kõigile, kes soovivad oma unetervise eest hoolitseda.

Me magame maha kolmandiku oma elust. Unevaeguse ja valel ajal magamaminekuga võib kaasneda rumalaks jäämine, haigused ja lühem eluiga. Samas on ise võimalik palju ära teha iseenda ja oma lähedaste unekvaliteedi parandamiseks.

Unega kaasneb suur hulk tervisele kasulikke mõjusid

Esmpilgul tundub uni olevat ebamõistlik tegevus, sest palju muud jääb selle tõttu tegemata. Nüüdseks on teada, et magamine on eluspüsimiseks sama tähtis kui söömine, joomine ja liikumine. Peale kosutavat und saame parema enesetunde ja oleme heatujulisemad ning energilisemad. Magamise ajal uuenevad keharakud ja tugevneb immuunsüsteem. Magades toodab keha hormooni, mis vähendab söögiisu ja nii saame kontrollida oma kehakaalu. Aju vajab puhkust, et puhastuda ainevahetuse mürgistest jääkainetest ja reguleerida närvirakkude vahelisi ühendusi. Magamine annab sulle korrastatud mälu, parandab loovust ja toob parema vaimse tervise.

Pikaajaline unevaegus tekitab tõsised terviseriske

Inimesed magavad praegu umbes üks tund vähem kui 100 aastat tagasi. Igapäevasest väikesest puudujäägist saab pikapeale unevõlg, mis hakkab mõjutama tervist. Pikaajaline unevaegus kahjustab võimet tunnetada maailma ärksalt ja tasakaalukalt. Unevaegusel on palju negatiivseid tagajärgi sh keskendumisraskused, mälu ja tähelepanu halvenemine, stress ja ärevus, kaalutõus, kõrgenenud vererõhk ja infarkti-/insuldioht, diabeet, kasvajad jne. Unetud ööd muudavad inimese kiiremini vanemaks ja magamata inimese emotsioonid keevad üle.

Magamiseks on parim kottpime tuba

Inimesed magavad öösel ja tegutsevad päeval, sest meie une- ja ärkveloleku rütm on häälestatud loomuliku päikesevalguse järgi. Keha reageerib hämarusele und reguleerivate hormoonide tootmisega. Seepärast sobibki meile kõige paremini koos päikesega tõusmine ja koos loojanguga magama minemine. Valgusspektri muutumine on kehale üks olulisemaid märguandeid voodisse minekuks. Näitusel oleva valguskasti abil saad kogeda, milline paistab tuba 8 erinevat tüüpi valgusallikaga – päevase päikesega, loojuva õhtupäikesega, pilves ilmaga, kuuvalgusega, äikese ajal, televiisorit vaadates, laelambi või öölambi valguses. Kasulikku unehormooni melatoniin toodab keha kõige paremini öisel ajal kottpimedas toas.

Foto: Aleksandr Guzhov

Teine signaal magamaminekuks on unesurve

Unesurvet tekitab keemiline aine adenosiin, mille kogus suureneb iga ärkveloleku minutiga. Tungiv soov magama minna tekib umbes 12-16 tundi pärast hommikust ärkamist. Uinumist soodustavat unesurvet kasvatab töiselt ja tegusalt veedetud päev, seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Unemolekul adenosiin peab pidevat võitlust teise molekuli oreksiiniga, mis hoiab inimest ärkvel. Hea tervise huvides peavad tööaeg, vaba aeg ja uneaeg olema tasakaalus ja jaotuma võrdselt kolm korda kaheksa tundi.

Unesurvet vähendavad kohv, tee ja muud ergutid. Kofeiin näiteks blokeerib ajus adenosiini vastuvõtmiseks mõeldud retseptorid. Peale kohvi, tee või energiajoogi joomist tekib ajus petlik ärkveloleku tunne, mis kestab mitu tundi. Ergutava mõju möödumisel ründab aga organismi ülivõimas unetung, sest vahepeal aktiveerunud adenosiin alustab oma tööd.

Inimese sees tiksub sisemine kell

Looduses on levinud ööpäevarütmid, samuti kuufaaside ja aastaaegade vaheldumisega seotud rütmilised muutused, mis kajastuvad organismi elutegevuses. Kehas toimuvate rütmiliste muutuste kellavärk on tõeline neurokeemia, mida reguleerivad erinevad aju osad ja virgatsained. Unerütm omakorda on paljude inimese organismis toimuvate rütmiliste muutuste tulemus. Kui keha saaks ise otsustada, oleks ööpäevarütm umbes 25-tunnine. Tsirkadiaanrütm on loomulik, sisemine protsess, mis reguleerib une-ärkvelolekutsüklit. Parima enesetunde ja töövõime saavutame siis, kui arvestame oma biorütmide alusel toimivat une ja ärkveloleku rütmi. Õhtuinimesi nimetatakse öökullideks ja hommikutundidel aktiivseid inimesi lõokesteks.

Eestis töötab ligi 27% inimestest öösel

Öötöötaja on inimene, kes töötab öösel vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast. Sagedamini tehakse seda kriitiliste teenuste tagamisel näiteks politseis, meditsiinisüsteemis, aga ka tootmisprotsessides. Kes meist ei oleks ööl enne esinemist oma esitlusmaterjale koostanud. Kuigi vahetustega töö korral kujuneb inimesel välja oma töö- ja uneaja rütm, võib see siiski viia nihkesse neurohormonaalse tasakaalu, millega kaasnevad unehäired, magamatus ja kurnatus. Võib suureneda eksimuste, vigastuste või õnnetuste risk. Sõprade ja pere tööajast erineval ajal töötamine võib tekitada eraldatuse tunde ja mõjutada sotsiaalseid suhteid.

Mikrouni võib tappa

Kas oled tundnud unisust autoroolis, koosolekul või koolitusel? Unevaegus suurendab mikroune tekkimise võimalust päevasel ajal. Unisena aeglustub reaktsiooniaeg, see loob aluse aeglasemate ja ebatäpsete otsuste tegemiseks ja võimete ülehindamiseks. Väsimus ning vähene uni on üks peamisi liiklus- ja tööõnnetuste põhjustajaid. Väsimuse mõju on sarnane alkoholi tarbimise mõjuga – 18 tundi magamatust võrdub 0,5 promillise joobega.

Foto: Aleksandr Guzhov

Magamise asend mõjutab tervist ja unekvaliteeti

Kas teadsid, et vasakul küljel magamine aitab kaasa seedimisele, vähendab kõrvetiste tekkimise võimalust ja norskamist? Öö jooksul on kehaasendi muutmine loomulik ja seostub unemustriga. Vanemas eas on asendi vahetamine eriti kasulik, sest see parandab vereringet. Tervisemuuseumi unenäituse stammkunde on täiskasvanud inimese mõõtu Une-Mati, keda saad ise sobivasse asendisse sättida ja temaga koos pilti teha. Taustaks nimistu terviseprobleemidest, mis võivad mõjutada magamisasendi valikuid.

Norskamine ja uneapnoe on erinevad asjad

Uneaegsed hingamishäired avalduvad öise norskamise või hingamispausidena, mis vähendab vere hapnikusisaldust ja viivad kroonilise hapnikupuuduseni. Lõõgastava puhkuse asemel saame väsitava öö, raske hommiku ja unevaegusest tuleneva meeleolulanguse, vähenenud mälu ja keskendumisvõime. Õnneks on neid vaevusi võimalik ennetada ja ravida erinevate meditsiiniliste abivahenditega. Lisaks hingamishäiretele võivad sind vaevata unetus, rahutud jalad, hammaste krigistamine, une-ärkveloleku rütmihäired, parasomniad või liigunisus, mille kõige äärmuslikum vorm on narkolepsia.

Foto: Aleksandr Guzhov

Parima unekeskkonna saad ise luua

Sinu uni sõltub paljudest teguritest, üks olulisemaid sealjuures õhurikas ja mitte liiga soe magamistuba. Kõige parem uni tuleb piisavalt laias voodis, kvaliteetsel madratsil ja mugava padjaga. Meie näitusel võid täitsa vabalt pikali visata ja soovi korral mõnusa uinaku teha. Proovi erineva sisuga patju ja suigata lakke projitseeritud liikuvate unemaastikke vaadates. Koju kaasa saad võtta hea une soovitused.

Foto: Aleksandr Guzhov

Eripakkumine #1: Tule oma tiimiga Uneversumisse näitusele ja töötuppa!

Töötoa “15 magamata ööd” eesmärgiks on õhutada osalejat und väärtustama, jagada värskeimat teaduspõhist infot ja soovitusi oma unekvaliteedi hindamiseks ja parandamiseks. Julgustame pöörama tähelepanu oma või lähedase unehäiretele ja nendega tegelema. Samaaegselt pakume tööandjatele ja kollektiividele harivat ja tervislikku võimalust töörutiini murdmiseks ja meeskonnaürituseks.

Töötuba sisaldab tuuri näitusel, kus räägime, miks ja kuidas me magame, mis toimub inimkehas magamise ajal, millised on levinuimad unehäired ja kuidas tagada endale ja oma perele hea unehügieen. Peale seda liigume õpperuumi ja arutleme väiksemates gruppides, milline oleks ideaalne stsenaarium magama minekuks. Jagame üksteise ekstreemsemaid magamise kogemusi ja uurime, kuidas töötab uneapnoe raviseade. Teeme hingamis- ja lõdvestusharjutusi ning testi oma kronotüübi leidmiseks. Anname täiendavaid uneteemalisi lugemissoovitusi

Kuni 15. novembrini tellimisel on töötoa "15 magamata ööd" erihind sinu tiimile 15 €/inimene. Tellimisel [email protected] ütle salasõna "Äripäev". Töötubasid pakume alates 1. novembrist.

Eripakkumine #2: Äsjailmunud raamat “Lapsesuu” ettevõtte raamatukokku või kingikotti!

“Lapsesuu” on koos lastega valminud populaarteaduslik teos inimese päritolu ja inimeseks olemise kohta. Läbi laste silmade ja suu on see värskendav ja liigutav oma loogilises lihtsuses ja vaimukuses. Tegemist pole lihtsalt kokku korjatud naljakate lapseütlustega, vaid sündinud on asjalik teadusraamat, kus lapsesuu saab ka sisukad vastused. Raamatust leiavad lugemis- ja avastamisrõõmu nii lapsed kui ka nende emad-isad. Raamatut olekski tore üheskoos lugeda, et vajadusel noorematele huvilistele selgitusi anda.

Raamatu tutvustus ja sisukord

“Lapsesuu” eripakkumine kuni 15.11.23

E-poodi raamatut ostma

Boonusena – 24/7 ja tasuta!

Tervisemuuseum teeb taskuhäälingut. Juba kolm hooaega eetris olnud regulaarne podcast SÜNAPS seob omavahel inimkeha, meditsiiniajaloo ja popkultuuri. Tänaseks 70 saateni ja 22 tuhande allalaadimiseni jõudnud Sünapsini pääsed Tervisemuuseumi kodulehelt ja levinumatelt taskuhäälinguplatvormidelt – Spotify, Apple Podcasts ja Google Podcasts. Tervisemuuseumi podcast võitis eelmisel aastal Eesti Keele Instituudi auhinna “Selge sõnum 2022”.

Unenäitust Laial tänaval laiendab virtuaalnäitus “Unelood”, mis püüab selgitada, miks me unenägusid näeme, millised on erinevad unenäotüübid ja kuidas on erinevatel aegadel erinevates kultuurides unenägusid seletatud. Juttu tuleb ka parasomniatest folklooris, unehirmust ja unehügieenist. Virtuaalnäitus on eesti, inglise ja vene keeles.

Tervisemuuseumi korraldatud avalikud sündmused, vestlusõhtud, perepäevad ja loengud on üles rivistatud sündmuste kalendrisse. Sealtsamast pääsed ka üritustele registreeruma ja omale pileteid hankima.

Kui soovid kursis olla Tervisemuuseumi värskeimate uudiste, näituste ja sündmustega, siis soovitame liituda Tervisemuuseumi sõprade ja tervisehuviliste kogukonnaga. Saadame oma sõpradele kirju vaid siis, kui meil midagi olulist ja kasulikku öelda on. Leiad Tervisemuuseumi ka Facebookis, Instagramis ja LinkedIn’is.

Teadusmuuseumina on Tervisemuuseumi missioon jõuda iga eestimaalaseni, aitamaks kaasa tervelt ja õnnelikult elatud aastate lisandumisele.

Eesti Tervisemuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai tn 30, ligi 600-aastases kaasaegselt renoveeritud ja sisustatud majas. Muuseumi püsinäituse “Avameelselt Sinu kehast” 15 teematoas pakuvad põnevat osalemisvõimalust elektroonilised, mehaanilised, audiovisuaalsed ja käed-külge tegeluseksponaadid. Lisaks näeb siin plastinaate – kunsti ja anatoomia sümbioosi päris inimese elunditest moodsa mumifitseerimistehnoloogia kaasabil.

Kõik tervisehuvilised on oodatud Eesti Tervisemuuseumisse teisipäevast pühapäevani kell 10-18. Kohtumiseni!

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456