Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis on tööohutuskultuur?
Hästi kavandatud ja asjatundlikult korraldatud juhendamise ja täiendõppega saab vältida tööõnnetusi, suurendada töö tõhusust ja hoida kokku kulusid.
Töötajale tervisekahjude hüvitamine on nii ajamahukas kui ka rahaliselt kulukas tegevus, igati mõistlikum on tegeleda ennetustööga, et töötajate tervis tööd tehes säiliks.
Veebruarikuu viimasel päeval eetris olnud saates „Tööminutid” rääkis Meeli Miidla-Vanatalu tööohutuskultuurist ja tõdes, et kui ühelt poolt kaasneb tehnoloogia arengu, üleilmastumise ja demograafiliste muudatuste, sh töövormide ja -meetodite arenguga palju positiivset, näiteks paindlikum tööaeg, töö- ja eraelu ühitamise võimalus ning füüsiliselt raske töö vähenemine, siis teisalt toob see kaasa ka kuued riskid töökeskkonnas.
Seadus näeb tööandjale ette palju erinevaid kohustusi seoses töötaja töökeskkonna loomise ja kujundamise ning töökeskkonna ohutegurite vähendamisega, kuid tööandja üksi ei saa tegelikult midagi ära teha, väga suur roll on ka töötajal endal, et tema tervis töökeskkonnas kahjustada ei saaks.
Alati on tõhusam ja odavam probleeme ennetada, kui hiljem nende tagajärgi kõrvaldada. Ennetus võimaldab töökeskkonnas riske juhtida.
Tervislikke ja ohutuid töötingimusi saab tagada vaid tööandjate ja töötajate koostöös. Vastutustundlik ja hooliv tööandja järgib töökeskkonna ja -ohutuse nõudeid, luues töötajale tööks sobilikud tingimused, näiteks varustades teda vajalike isikukaitsevahenditega. Töötaja kohustus on neid vahendeid omakorda kasutada. Hästi kavandatud ning asjatundlikult korraldatud juhendamise ja täiendõppega on võimalik vältida tööõnnetusi, samuti suurendada töö tõhusust ja hoida kokku kulusid.
Ükski ettevõtja ei vaja vaidlust töötaja tervisekahjude hüvitamise teemadel, mis on ühest küljest ajamahukas, teisalt aga ka rahaliselt kulukas. Seega on igal juhul majanduslikult kasulikum tegeleda ennetusega, et töötajate tervis tööd tehes säiliks.
Allikas: Tööelu.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
2
Viimased uudised
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Üritused
Hetkel kuum
Koondamisega seotud vaidluste kogunõudesumma ulatus 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljoni euroni.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele