29 aprill 2016
Jaga lugu:

IT-tööandja ei pääse lähiajal nelja tööpäevaga nädalast

Lähiajal jõuab IT-tööandja üsna tõenäoliselt sinnamaale, et nelja tööpäevaga nädal pole enam midagi ulmelist. Kaugtöö, osaline tööaeg, töö kõrvalt või töö ajal õppimine ongi juba paljudele igapäev, kirjutas SMIT-i personalijuht Merje Laasi ITuudistele.

12.05.2016 HOTELLIS MERITON

Konvrerentsi teemad ja esinejad

Kui suur on IT valdkonna tööjõuvajadus lähima 10 aasta perspektiivis?Ants Sild, BCS Koolitus juhataja

Millist tuge vajab Eestisse tööle saabuv välismaalane?Martin Lään, Expat Relocation Estonia OÜ partner

Aruteluring: Millised on kastist väljas lahendused tööjõuprobleemile?Mart Ambur, Kühne + Nagel AS IT-keskuse juhtTiit Paananen, Pipedrive OÜ kvaliteedijuhtRaul Ennus, AS Helmes partner

Kuidas laiendada Eesti IT tööjõuturgu? Tieto 3 soovitust, mida iga ettevõte saab ise ära tehaAnneli Heinsoo, Tieto Estonia AS juhataja

Kuidas kohaliku tööjõu ootused ja rahvusvahelisel turul pakutavad oskused kooskõlla viia?Agur Jõgi, BigBank AS tehnoloogiajuht

Kuidas riik toetab IT-töötajate juurdekasvu?Ave Lauringson, MKM IKT-oskuste koordinaator

Aruteluring: Millised on võimalused uue normaalsusega toimetulekuks?Merje Laasi, SMITi personalijuht

Millised on tööjõu väljakutsed IT-juhi vaates?Rain Kirjanen, Omniva IT-juht

Millised on ootused IT-juhi kompetentsidele digitehnoloogiliste arengute taustal?Jörgen Jaanus, StaffPoint OÜ direktor

Kuidas Codeborne omale IT-töötajaid ise välja õpetas?Aho Augasmägi, Codeborne OÜ juhatuse liige

Kes on ennast juba konverentsile kirja pannud, saab vaadata SIIT

Kui veel mõne aasta eest võisid juhid ja personalitöötajad lubada endale mõtteviisi, kus katseaeg kehtis peaasjalikult ainult töötajale, siis tänaseks on rollid IT-tööjõu turul jõuliselt ja ilmselt jäädavalt oma kohad vahetanud. Hoopis IT-töötaja paneb tööandja katseajale.

Paljud ettevõtted on jaganud oma kogemust, kuidas niigi vähest IKT tööjõu juurdekasvu enda juurde meelitada, uusi tegijaid koolitada ja olemasolevaid töötajaid hoida. Erasektoril on siin ühed võimalused, kuid riigi IKT asutusel on tööjõuturul omad eelised. Näiteks siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel (SMIT), mis vastutab siseministeeriumi haldusala asutuste IKT teenuse eest. SMIT-i klientideks on politseinikud, päästjad, piirivalvurid, päästekorraldajad ehk riigi siseturvalisuse eest vastutavad inimesed. Nemad tagavad teie pere ja kodu ohutuse ning tulevad vajadusel appi. SMIT aitab keerukate ja sageli ainulaadsete infosüsteemide abil klientidel tööd teha ehk teisisõnu, ka IKT teenuse pakkuja saab anda oma panuse Eesti riigi siseturvalisusesse. Meie kõigi omasse.

Töö nõuab aja jagamist

Eelmise aasta kesksuvel võttis SMIT nõuks asendada nn kosemudeli agiilse arendamise põhimõtetega ja on riigis üks väheseid, kes seda teed on läinud. Esmalt muudeti asutuse struktuuri, vähendati juhtimistasandeid, osakondadest moodustusid arendustiimid. Samuti survestas meeskondlik väle arendusmetoodika lisaks tööjõunappusele taaskord üle vaatama inimeste värbamispõhimõtteid. SMIT-i meeskondades kulub väga suur osa tööajast infosüsteemide haldusele. Selline lahendus eeldab laiapõhjalise kompetentsiga ning avatud hoiakuga töötajaid, kes õpivad vajadusel selgeks erinevad rollid. See omakorda paneb pinge alla sobiva töötaja valikuvõimalused, sest valik, nagu ülal öeldud, on IT tööjõu turul ahtake. Lisaks sellele on laia kompetentsiga inimestel ka tööandjale tavapäratumad nõudmised.

Lähiajal jõuab IT-tööandja üsna tõenäoliselt sinnamaale, et nelja tööpäevaga nädal pole enam midagi ulmelist. Kaugtöö, osaline tööaeg, töö kõrvalt või töö ajal õppimine ongi juba paljudele igapäev. Moodsa aja töötaja ei oota juhilt käsku, ka selles osas on rollid muutunud. See tähendab tööandjatele vajadust olla veel paindlikum, sest käsu, ametikoha ja ametijuhendi asemel värvatakse üha sagedamini töötajat tegema konkreetset ülesannetPersonaliinimestele tähendab see koostöös juhiga töö sisu ja nagu ülal öeldud, ka tööaja ümbermõtestamist. Samas on ettevõttel keerukam hoida ametis mitut osaajaga töötajat, kes teenivad samal ajal teist tööandjat või toimetavad iseenda heaks, sest tööd on mitme inimese palgal hoidmisega kindlasti rohkem.

Täna veel on tüki- või ülesandepõhises ja mitme tööandja juures töötamises takistusi, nt tööga seotud seadused, mis seda ei soosi. Samuti ei tohi vanemapalka saavad emad-isad põnnide kõrvalt töötada.  

Turumajandus on oma reeglid seadnud ja IT tööjõupõuas pole töötajate jagamismajandus enam peagi midagi uut. Täna toimib ka SMIT sel viisil ehk lisaks seadmetele ja igapäevatööks vajalikele vahenditele hangitakse turult ka tööjõudu tunnipalga alusel. Teise ettevõtte töötaja „laenamine” konkreetse ülesande ära tegemiseks, on üks võimalus, mida tasub lisaks inimeste palkamisele kaaluda. Eriti sobilik on selline lähenemine projektipõhise meele ja rahastusega riigi IT-süsteemide loomisel.

Töötamise aeg lüheneb

Selgelt ei eelda keegi enam ammu, et IT-inimene töötab ühes ettevõttes 30 aastat. IT-inimene töötab ettevõttes aasta-kaks ja usun, et lähiajal lüheneb ühes ettevõttes see aeg veelgi. Kiirelt vahetuvast personalist saab uus normaalsus. Ka sellise muudatusega ja sellega kaasnevaga peavad personalitöötajad arvestama.

Kui tööaeg on paigas ja töötaja võimalustega rahul, siis järgmiseks vaatab töötaja juhi otsa. Näeme täna SMIT-i personaliosakonnas väga olulisena juhtide järjepidevat koolitamist ja arendamist. Juhi suur ülesanne on oma töötajatele võimaluste loomine, nende hoidmine ja nende potentsiaali märkamine. Selleks peab juht lisaks korraliku teadmistepagasi omamisele olema liider ja innustaja, kelle heaks inimesed töötada soovivad. 

Kuigi riigil on erasektoriga mitmes vaates tööjõuturul keerukam võistelda, on riigil SMIT-i näol endiselt oluline eelis – asutus saab pakkuda suurt hulka põnevat tööd politseinike, päästjate, päästekorraldajate oluliste infosüsteemide haldamisel ja arendamisel. Lõpetuseks tsiteerin väikese kohendusega oma kolleegi – SMIT-i on vaja selleks, et politseinikul, päästjal ja piirivalvuril oleks oma tööd infosüsteemidega võimalikult lihtne teha nii, et minu ratast ei varastataks, minu maja ei põleks ega vaenlane üle piiri ei tuleks. Just seda SMIT ka pakub. Agiilselt.

Allikas: ITuudised.ee

Autor: Merje Laasi, SMIT-i personalijuht

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee