Nõuandeid juhile, kes avastab ühtäkki, et tema töötajad ei austa, vaid hoopis kardavad teda.
Kui töötajad kardavad oma juhti ...
Kuna räägin ja kirjutan palju juhtimise nn pehmemast poolest, olen täheldanud ka paljudel juhtidel kõhklusi, kas pehmete juhtimisvõtete kasutamine juhti mitte „pehmoks” ei tee. On ju hierarhilistes süsteemides juhtimine väga lihtsasati defineeritud: süsteemis allpool asetsevad inimesed kuuletuvad ülemistele. Selline olukord muudab juhtimise juhile väga mugavaks ja turvaliseks, sest sõltumata, kas juht on tegelikult hea või halb, peavad teised teda kuulda võtma ja tema plaane ellu viima. Just seetõttu meeldib paljudele juhtidele ka juhtimise alane status quo, mis ütleb: „Olen juht ja juhin käsuliine pidi!”, millel võib aga pikas perspektiivis meeskonnale hirmutav mõju olla. Meeskond hakkab oma juhti kartma.
JUHIHIRM KONTORIS
Osalesin hiljuti ühel kliendikohtumisel, kus julge personalijuht ütles poole vestluse peal juhile otse välja, et kontori tööõhkkond on täiesti erinev siis, kui juht on majas, võrreldes sellega, kui juhti ei ole majas. Juhi täpsustavale küsimusele ütles punastav ja hirmunud personalijuht, et ajal, mil juhti kontoris pole, tunnevad inimesed end vabalt – käivad ringi, teevad nalja, ajavad juttu jne. Kui aga juht on kontoris, on sealne õhkkond pingeline – keegi ei julge midagi kõva häälega öelda, pigem hoitakse arvamused enda teada ja aetakse vaikselt oma asja.
Aukartus tähendab usku oma juhti ja tema võimesse meeskond sihile viia. Aukartus tähendab teadmist, et kõik inimesed, kes on meeskonnas, on tulnud siia meeskonna, juhi ja üksteise suhtes heade ootuste ja soovidega, mistõttu võivad kõik end siin mugavalt ja vabalt tunda. Ja kuna juht on selle olukorra loonud, teavad kõik osalised, et juht on valmis seda olukorda kaitsma – vajadusel ka meeskonnaliikmeid meeskonnast välja heitma.
Selline juht tekitab inimestes aukartust, mitte hirmu. Kui sa töötad meeskonnas ja meeskonna nimel, ei tohiks sa juhti karta. Kui sa töötad aga meeskonnas ja töötad meeskonnale vastu (või ajad lihtsalt vaikselt oma asja), peadki sa kartma, et juht ei lase sellel olukorral liiga pikalt kesta, sest ta kaitseb meeskonda. Seetõttu peaksidki pelgama, et ta varem või hiljem sekkub.
SPIKKER JUHILE!
* Jälgi oma töötajaid, kui nendega kahekesi jääd – kas nad tunnevad end vabalt, avaldavad vabalt sulle oma arvamust, julgevad sinu seisukohtadele vastu vaielda jms?
* Jälgi iseennast – kas sinu käitumine on inimlik, vaba, ehe ja haavatav või mängid sa kogu aeg juhti? Vaata kõigepealt iseenda hirmudele otsa – kas sa kardad, et keegi ei kuuletu sulle piisavalt, kui sa end vabaks lased? Kas sa kardad, et pead kõike kontrolli all hoidma, sest muidu laguneb süsteem koost? Kas sa kardad, et inimesed hakkavad sulle vastu töötama, kui end kogu aeg jõuliselt ei kehtesta ega näita, et sina oled boss majas?
* Jälgi meeskonnadünaamikat – kuidas inimesed omavahel käituvad ja suhtlevad? Kui avatud ja vabad nad on? Kas inimesed on sinu meeskonnas haavatavad või hoiavad kogu aeg „kilpi” ees, kuna pelgavad haiget saada? Kui avatult nad üksteist tunnustavad, aga ka kriitilist tagasisidet annavad?
Nende kolme küsimuse kaudu saad testida, kas sinu meeskonnal on sinu ees pigem hirm või aukartus. Kui sa tajud, et nad kardavad sind, siis vaata peeglisse – lase vabaks, ära püüa kogu aeg juht olla ja kõike kontrollida. Kui sa tajud, et nad tunnevad sinu ees aukartust, siis vaata meeskonda – sa oled väärtusliku tiimi kokku pannud ning tõenäoliselt hindavad nad sind juhi ja liidrina kõrgelt.
Allikas: Motivaatori blogi
Autor: Kaido Pajumaa, Motivaatori juht ja koolitaja

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele