3. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Igatahes jäi hiljuti silma üks Rootsi Kaitsejõudude sotsiaalmeedia värbamiskampaania: „Who cares?” (ehk „Kelle mure?”). Rootsi Kaitsejõud seisid mõne aja eest silmitsi väljakutsega, kuidas täita 1430 ametikohta, mille sihtrühmaks olid alla 30-aastased, kelle puhul oodati oma mugavustest loobumist teiste aitamise nimel – väljakutse, mida enamik Eestis värbavatest professionaalidest ei ole uneski näinud ja loodavad, et ei saa nägemagi.

Kaitsejõududele tuli appi DDB Worldwide Inc., kes aitas kampaaniat korraldada. Kampaania jaoks loodi olukord, kus inimene suleti Stockholmi kesklinnas musta kasti. Kasti minnes pidi inimene arvestama sellega, et ta peab seal istuma seni, kuni keegi ta vabastab. Iga tunni aja tagant uks avanes: kui ukse taga oli vabatahtlik, siis sai kastis olnud inimene sealt välja tulla, kui aga ukse taga kedagi ei olnud, tuli järgmiseks tunniks veel kasti jääda. Mida arvad, kuidas see 89 tundi kestnud kampaania neil läks?

Tuli välja, et see kujunes hitiks – kampaania ajal toimusid sotsiaalmeedias otseülekanded mustas kastist toimuvast, mida inimesed said oma kodudest jälgida, lisaks kasutati välireklaamtahvleid jmt (sh veebibännerid, YouTube). Ilmselgelt võtsid kampaaniakorraldajad endale sellise kampaaniaga riski, kuna ei olnud ju teada, kuidas inimesed sellele reageerivad, kas tulevad ideega kaasa või mitte. Nagu selgus, tasus risk end ära ja kampaania läks korda väga paljudele inimestele. Kokku ohverdas oma mugavuse 89 kampaaniatunni jooksul 74 inimest, kes tulid kohale Rootsi eri piirkondadest, et kastis olnud inimene vabastada ja ennast asemele ohverdada.

Kampaania oli nii populaarne, et selle koduleht sai nelja päeva jooksul üle 100 000 vaatamise. Lisaks sihtrühma hulgas tähelepanu saamisele suudeti selle kampaaniaga aga tõestada, et on siiski inimesi, kes on valmis oma mugavuse teiste nimel ohverdama. Ja tulemused on teada: kui esialgu oodati 1430 ametikohale 4300 sooviavaldust, siis reaalsus oli tunduvalt roosilisem – saadi 9930 sooviavaldust!

Pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna: vaata seda ülevaatliku videot YouTube'i-kampaaniast siin.

Hea lugeja, kas mõte hakkas liikuma? Huviga ootaks mõnda taolist suurejoonelist kampaaniat peagi ka Eestisse – anna julgelt märku, kui plaani oled pidamas, kaks pead on ikka kaks pead ja mitmekesi suudame ehk rohkem n-ö kastist välja mõelda.

Allikas: Helo Tamme blogi

Autor: Helo Tamme, ISS-i personalijuht