Eesti Pank: majandust ohustab tööturu ülekuumenemine

Eesti majanduskasv kiireneb sel ja kahel järgmisel aastal tänu paremale väliskeskkonnale ja suuremale tootlikkusele.

Kaubanduspartnerite nõudlus on viimasel poolaastal kasvanud varem prognoositud tempos ja andmed viitavad, et senine kasvuhoog jätkub. Lähitulevikus laseb majanduskasvul kiireneda töötaja kohta suurem tööviljakus, sest täistööajaga töötavate inimeste tegelikult töötatud tundide arv on nõudluse paranemise ootuses ajutiselt vähenenud. Pikemas perspektiivis saavad suuremat tootlikkust tagada üksnes investeeringud ja töötajate arendamine, mida peaksid toetama kasvu soodustav majanduspoliitika ja konkurentsivõime edendamine nii riigi kui ka ettevõtete tasandil.

Üksnes investeeringute mahu suurenemine ei paranda majanduse kasvuvõimekust. Eestis on investeeringute suhe SKT-sse üks Euroopa Liidu kõrgemaid, kuid tähelepanu peaks pöörama ka investeeringute struktuurile ja soetatud põhivara kasutamise tõhususele. Arendustegevusse suunatud investeeringute osakaal on Eestis üks Euroopa Liidu väiksemaid ja tugi innovatsioonile on seetõttu tagasihoidlik. Teisalt on ka tootmisressursside rakendatuse tase Eestis olnud madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis tähendab, et suhteliselt suurem osa soetatud põhivarast ja tehtud kulutustest on ebaefektiivne ega toeta kasvu.

Energia ja toiduainete kallinemine lõpetavad aasta teisel poolel kaks aastat väldanud deflatsiooni, kuid selle aasta kokkuvõttes püsib tarbijahindade tase eelmise aastaga võrreldes muutumatuna.

Järgmisel kahel aastal jääb inflatsioon 2–3% vahele ja suure osa hinnakasvust annavad maksutõusud: kerkib nii kütuse-, alkoholi- kui ka tubakaaktsiis. Hinnakasvu kiirenemine aeglustab majapidamiste reaalsete sissetulekute kasvu, mille toimel aeglustub järgmisel kahel aastal ka tarbimise kasv.

Eesti valitsemissektori rahandus on heas seisus ja eelarve on viimastel aastatel jäänud ülejääki.

Samal ajal pole ülejääk olnud planeeritud, vaid maksutulu ootamatu ülelaekumise või investeerimisplaanide edasilükkamise tulemus. Eesti Panga prognoosi järgi jääb eelarvepositsioon ka järgmistel aastatel tasakaalu lähedale, ehkki nii üles- kui ka allapoole suunatud riskid on suured. Eelarveseaduses sisalduv struktuurse tasakaalu reegel tagab riigirahanduse pikaajalise stabiilsuse, kuid selleks, et ootamatu vajadus leida täiendavaid katteallikaid ei suurendaks reegli täitmisel ettevõtete ja majapidamiste ebakindlust tuleviku ees, peaks valitsus seadma eelarvestrateegias eesmärgiks struktuurse ülejäägi või lubama kuludes suuremat paindlikkust.

Uue eelarvestrateegia järgi on valitsus esiplaanile seadnud majandustsükli silumise ja nominaalse tasakaalu saavutamine on taas edasi lükatud.

Samas on edaspidi keerulisem tasakaalu saavutada. Viimastel aastatel jäi eelarve ülejääki hoolimata sellest, et valitsuse palgakulud kasvasid kiiresti ja sotsiaaltoetuseid suurendati jõuliselt. See oli võimalik tänu kapitalikulude vähenemisele ja maksurikkale majanduskonjunktuurile. Tulevatel aastatel Eestis palgakasv aeglustub ja maksukoormus seetõttu väheneb, samuti plaanib valitsus investeeringuid suurendada. Seega kasvab surve kulusid piirata, et eelarvet tasakaalustada.

Vaata ka videoklippe samal teemal!

Ardo Hansson: madalama tootlikkusega ettevõtete lahkumine Eesti turult on osa majandusarengust Ülo Kaasik: kaks aastat kestnud hinnalangus pöördub hinnatõusuks

Allikas: Eesti Pank