Autor: Personaliuudised.ee • 9. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Hea meel on, et noored saavad aina enam aru, et praktika ei ole pelgalt linnukese kirja saamine diplomi kättesaamiseks, vaid esimene samm tulevases karjääris. Praktika võib saada sillaks tulevase töökohani. Ka tööandjate huvi praktikante värvata on eeskätt lootus raalida nende hulgast välja potentsiaalsed tulevikutöötajad,” ütles Entson.

Praktiliselt kõik küsitlusele vastanud noored leidsid, et praktikal on õppetöös oluline roll. Kõige enam rõhutasid praktika vajalikkust bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilased. Nemad leidsid ka, et praegusega võrreldes peaks praktika osakaal olema suurem või lausa palju suurem – bakalureuseõppe tudengitest arvas nii kaks kolmandikku, magistrantidest üle 80 protsendi. Samas on just neil praktikakohta ka kõige keerulisem leida, selgus küsitlusest.

Anneli Entsoni sõnul on kutsekoolidel tavaliselt oma erialade valdkondades tegutsevate ettevõtetega hea koostöö juba välja kujunenud ja praktikakohti pakkuvad tööandjad teada. „Tööandjad ja ülikoolid saavad siinkohal koostöös palju ära teha, et noortel oleks tulevikus tööturul rohkem võimalusi tänu heale praktikakogemusele,” ütles Entson.

Küsitlusest selgus, et noortel on ka selge ootus saada praktika eest palka – vaid kümnendiku arvates peaks praktikant ettevõttes töötama kindlasti tasuta. Entsoni sõnul tuleb siin siiski arvestada sellega, et praktikandi juhendamisele tuleb kulutada ekstra tööaega. „Kuid kiidame igati heaks mõtteviisi, et kui praktikant ettevõttele väärtust loob ja aitab tööd ära teha, võiks ta tasu saada,” lisas ta.

Õppurid ja tudengid ootavad praktikakoha leidmisel abi ka koolilt. Eeskätt soovitakse, et kool annaks ette nimekirja tööandjatest, kelle juurde tasub praktikale kandideerida. Samuti tunnevad ligi pooled vastanutest puudust koolis korraldatavatest infotundidest, kus selgitataks, mis on praktika ja kuidas praktika ajal käituda.

Küsitlusega mõõdeti ka noorte teadlikkust õpipoisiõppe ehk töökohapõhise õppe kohta. Veerand vastanutest ütles, et teab selle mõiste tähendust, kolmandik ei olnud sellest midagi kuulnudki. Seejuures oli teadlikkus oluliselt kõrgem kutsekoolide ja gümnaasiumite õppurite seas.

Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitlusele vastas 626 õppurit ja tudengit vanuses 15–56. Üle poole vastanutest töötab kooli kõrvalt täis- või osalise koormusega.

Küsitlus viidi läbi programmi PRÕM toetava tegevuse 8.2 „Praktilise õppe tähtsustamine ühiskonnas” raames. Küsitlust rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, haridus- ja teadusministeerium ja tööandjate keskliit.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit