Detsembrist alates on uute vabade töökohtade arv olnud stabiilselt kõrgem aastatagusest ajast, mis on kaasa toonud vähenemise trendi registreeritud töötute arvus.
- Registreeritud töötus ja kindlustushüvitised mais 2016
Kui 2015. aasta lõpus oli registreeritud töötute arv 8% kõrgem eelnenud aasta lõpu seisust, siis mai lõpuks on vahe aastataguse ajaga vähenenud kaks korda madalamaks. Tööturu mõningase paranemise ja sesoonsusest tuleneva suurema tööjõuvajaduse koosmõjul langes registreeritud töötute arv mais 8% ehk kokku 2400 inimese võrra. Kuu lõpus oli töötuna arvel 28 064 inimest ehk 4,4% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel: „Vaatamata suhteliselt kõrgele koondamiste arvule on üle Eesti paljudel tegevusaladel vajadus tööjõu järele suurenenud ja töötuna registreeritud inimeste arv on kahanenud alates märtsikuust.”
Kõrgeim oli mais registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (11,2%) ja Valgamaal (8,4%) ning madalaim Harjumaal (3,1%) ja Tartumaal (3,1%). Võrreldes aprilliga vähenes registreeritud töötus kõigis maakondades. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid mai lõpus oskustöötajad ja käsitöölised (19%), lihttöölised (19%) ning teenindus- ja müügitöötajad (16%).
Maikuu jooksul lisandus töötukassale vahendamiseks 3% rohkem tööpakkumisi kui aprillis ning võrreldes eelmise aasta maiga oli kasv lausa 44%. Kuu jooksul lisandus 5523 uut tööpakkumist, millest 61% sisestati töötukassa portaali iseteeninduse (
www.tootukassa.ee) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 11 275. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (26%). Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele (19%) ning lihttöölistele (19%) pakutavad töökohad.
Maikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 4988 inimest. Tööalasel koolitusel osales mais 4034 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1050 inimest. Tööpraktikal osales 1086, tööharjutusel 753 ning tööklubis 803 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1633 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti mais 871 korral. Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 36 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 50 uut töökohta. Palgatoetusega oli mais töötamas 1090 inimest. Lisaks osales veel 3934 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Sealhulgas aasta algul rakendunud uutes teenustes vähenenud töövõimega inimestele osales tööalasel rehabilitatsioonil 238 inimest, kogemusnõustamisel 3 inimest, kaitstud töö teenust osutati 50 inimesele, töölesõidutoetust sai 7 inimest ja 1 inimene kasutas saatja sõidukulu hüvitamise teenust. Vähenenud töövõimega inimesed osalesid ka teistel tööturuteenustel – kokku otsis mais töötukassa toel tööd 5010 vähenenud töövõimega inimest ning teenusel osalemist alustas 771 inimest.
Töötukassa maksis mais töötuskindlustushüvitist 11 889 inimesele ehk 35% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 415 eurot ja hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 4,2 miljonit eurot. Ligikaudu 137 euro suurust töötutoetust sai mais 7786 inimest ehk 23% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa mais 566 inimesele. Keskmine mais määratud hüvitis oli 1853 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,2 miljoni euro.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa mais 216 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1867 eurot ja hüvitisteks maksti mais üle 331 tuhande euro.
* Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.
Seotud lood
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
6
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Tagasi Personaliuudised esilehele