4. juuli 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väljaanne The Independent tõi välja kümme viisi, kuidas ei ole mõistlik oma tööpäeva alustada.

Sa hilined tööle. Tööpäeva alguse mahamagamine ja tööle hiljem jõudmine on üks esimesi viise, kuidas järgnevad kaheksa tundi nii enda kui suure tõenäosusega ka töökaaslaste jaoks ära rikkuda. Hiljuti tehtud uuringust selgub, et tööandjad näevad töötajat, kes hilineb, vähem kohusetundlikuna ning annavad seega ka nende tööle madalama hinnangu. Samast uuringust selgus ka asjaolu, et oma hilinemise kompenseerimiseks tööpäeva pikendamine ei too bossi silmis kuigi suurt kasu.

Sa ei tervita kolleege. Üheks viletsamaks viisiks oma tööpäeva alustada peetakse mühaklikku käitumist ja oma kolleegidele tere ütlemata jätmist. Kaastöötajate tervitamine aitab luua kogu päevaks head fooni.

Kui sa oled aga ülemusega tervita oma alluvaid, võib see uuringute põhjal sinu rolli ja väärtust töötajate silmis vähendada. Samuti ei pruugi sa kolleegide silmis tunduda piisavalt pädev oma ülesandeid täitma. Tervitamata jätmine võib kaasa tuua, et kaastöötajad ei soovi sulle läheneda ja sinuga juttu ajada, kuna tunnevad, et nad võivad sind segada.

Sa asud kohe kohvijoomise kallale. Kuigi paljudele inimestele on kohv igapäevane jook ja sageli armastatakse seda manustada just kontorilaua taga tööasju tehes, selgub, et oma tööpäeva kohviga alustada pole siiski mõistlik. Uuringute põhjal pole enne kella poolt kümmet hommikul kohvi mõtet juua, kuna stressihormoon kortisool jõuab kehas kõrgeima tasemeni just hommikul kella 8-9 ajal. Kui sa aga jood sel ajal kohvi, kortisooli tase langeb ja keha hakkab üha enam kofeiinist sõltuma. Kella poole kümne paiku on stressihormooni tase hakanud langema ja siis on mõistlik tass head kohvi juua.

Sa vastad igale e-kirjale. Üldjuhul kipuvad inimesed kohe pärast töölaua taha istumist avama oma meilikasti ja saabunud kirjadele-küsimustele vastama. Ettevõtjate nõustaja Michael Kerr on aga öelnud, et tööpäeva esimesed kümme minutit peaksid kuluma hoopis sellele, et töötaja viskab saabunud meilidele pilgu peale ja seab need tähtsuse järjekorda. Nii võid kindel olla, et need kirjad, mis vajavad kiiret vastust, saavad läbi vaadatud kähku.

Kerr märkis väljaandele Business Insider, et nimetatud viisil talitades saab töötaja muu hulgas tunda end oma aja peremehena ja teha valikuid. See aga tähendab oma aja mõistlikumat kasutamist.

Sul pole plaani. Tööle saabudes võiks igal töötajal olla vähemalt mingi ülevaade, missugused ülesanded teda ees ootavad ja mida ta päeva jooksul saavutada tahaks. Näiteks võiks töötaja kasutada tegemist vajavate ülesannete nimekirja, kuhu tasuks kindlasti ära märkida, missugused ülesanded on tähtsamad ja missugused vähem tähtsad.

Sa teed lihtsaid asju kõigepealt. Inimestele meeldib end petta, nii täidavadki paljud töötajad sageli kõige kiiremad ja lihtsamad ülesanded esimesena, et tunda ennast produktiivsena ja veenda end, et tööpäev on igati asja ette läinud. Uuringud on aga näidanud, et töötundide edenedes muutub inimene vähem produktiivseks ja tema tahtejõud midagi ette võtta langeb. Seega tasub alati alustada raskematest asjadest.

Sa teed mitut asja korraga. Kuna inimesed on hommikul energilised, võivad nad tunda, et võiksid mitme asjaga korraga tegeleda. Uuringutest selgub aga, et see pole siiski õige lähenemine. Katsed on tõestanud, et inimese energia ja produktiivsus tegeleda esmatähtsa ülesandega langevad, kui nad tegelevad kõrvaliste asjadega. Seega oleks mõistlik tegutseda tööpäeva alguses ühe kindla objekti kallal ja multitasking’ust loobuda.

Mõtled negatiivseid mõtteid. Töö- ja eraelu ei tohiks segamini ajada ning eraelu probleeme pole mõistlik tööle kaasa võtta. Töökohaekspert Lynn Taylor ütles, et muredega võiks käituda justkui asjadega: pista mure mõttelisse karpi ja pane karp kuhugi eemale. See aitab sul tööülesannetele keskenduda.  

Alustad hommikut koosolekuga. Kuna inimene on hommikuti kõige aktiivsem, peaks selle energia suunama kõige keerukamate tööülesannete täitmisse. Koosolekute pidamine võiks jääda ajale, mil inimeste energiatase ning seega ka produktiivsus on pigem madalad. Koosolekuid soovitatakse pidada näiteks pärastlõunal.

Sa ei usu rutiini. Kuigi rutiin võib olla tüütu ega seostu enamikule millegi positiivsega, on tegu millegagi, mis annab inimesele vabaduse suunata oma vaimujõud sinna, kuhu tegelikult tarvis. Toogem näide: sa vaed mitu minutit, kas minna ja keeta kohvi või ei. Niimoodi suunad sa palju ressurssi sinna, kuhu ei peaks, seega oleks mõistlik panna enda jaoks paika kellaajad, millal sa kohvi jood, ja neist ka kinni pidada.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Autor: Pille Ivask, Äripäeva kaasautor