Sõbralik kontorikoer võib tööandjale kalliks maksma minna
Tööandja, kes lubab töötajal oma lemmiku tööle kaasa võtta, võtab endale suurema vastutuse, kui esmapilgul paistab. Tööõiguse spetsialist Tambet Toomela selgitab, millised riskid ja vastutus võivad lemmikloomasõbraliku kontori puhul tööandjale langeda.
Loe AI kokkuvõtet
Tööandjate vastutus kasvab, kui lubatakse töötajatel võtta lemmikloomad kontorisse. Tambet Toomela, tööõiguse spetsialist, rõhutab riske ja vastutust, mis sellega kaasnevad. Kuigi kontorikoeri nähakse sageli positiivsena, võivad nad olla ka lõhestavad, tõstatades küsimuse töötajate heaolu ja töökorralduse kohta. Lisaks privaatsus- ja turvatunde probleemidele võivad tekkida juriidilised küsimused, näiteks hammustamise korral. Personaliuudiste juht Helen Roots meenutab, et isegi sõbralik koer võib tekitada töökeskkonnas ebamugavust. Kontorikoerad sobivad pigem väikestesse kollektiividesse, kus on võimalik kohalolu arutada.
Hiljuti Personaliuudistes üles kerkinud teema näitas, et töökoha lemmikloomad, keda seni on nähtud peamiselt positiivses valguses, võivad olla ühtaegu nii ühendav kui ka lõhestav nähtus. LinkedInis alanud arutelus küsiti otse: kas kontorikoerad vähendavad stressi või hoopis tekitavad seda?
Autor tõstatas küsimuse, kas tööandjad peaksid töötajale, kellele loomade lähedus on ebamugav, pakkuma võimalust teha kaugtööd. Tema sõnul ei tee keeldumine koeraga suhtlemisest kellestki loomavihkajat – pigem on see privaatsuse ja turvatunde küsimus.
Koera heaolu ja töörahu – kelle vajadus kaalub rohkem?
Paljud vastajad rõhutasid, et koera kontorisse toomisel tuleks arvestada eelkõige looma enda heaolu. Rahvarohkes keskkonnas võib loom stressi sattuda, eriti kui tal puudub oma rahulik koht. Samuti ei saa mööda vaadata inimestest, kellel on allergia või hirm – need võivad muuta igapäevase töökeskkonna stressirohkeks.
Teisalt leidsid paljud koeraomanikud, et viisakalt käituv lemmik võib tuua tööpäeva rõõmu ja vähendada pingeid. Ometi tunnistati, et sageli ei julge inimesed, keda koerad häirivad, seda kolleegide pahameele kartuses välja öelda – nii võib jääda ekslik mulje, et kõik on rahul.
Paindlikkus üle dogmade
Arutelu laienes laiemalt töökorraldusele. Üha rohkem kõlas seisukohti, et tööandjad peaksid liikuma office-first või remote-first kultuurist hoopis flexibility-first suunas – andma töötajatele vabaduse valida tööviis, mis toetab nende heaolu. „Tööandjad peaksid vähem lähtuma sellest, mida nad arvavad töötajatele sobivat, ja rohkem iga töötaja tegelikest vajadustest,“ võttis autor teema kokku.
Ka koerasõbrad näevad riske
Ka siinkirjutaja, kes on ühtlasi kogenud koerakasvataja, lisas oma kommentaaris, et isegi sõbralik kuldne retriiver võib tekitada töökohal ebamugavust. „Ka meil Äripäevas pole kontorikoerad võõras nähtus. Tegemist on olnud toredate isenditega, kuid see ei tähenda, et see kõigile sobib,“ märkisin arvamuses ja tõin välja praktilised mured – loom võib häirida töötempot, vajada pidevat tähelepanu ning tuua kaasa ootamatuid olukordi.
Ühtlasi tõstatasin juriidilise küsimuse: kuidas tuleks tööõiguslikult käsitleda olukorda, kui kontorikoer kedagi hammustab või kahju tekitab? Kas vastutus jääb üksnes omanikule või ulatub ka tööandjani?
Minu tagasihoidlikul hinnangul sobivad kontorikoerad pigem väiksematesse kollektiividesse, kus on võimalik looma kohalolu kõigi osapooltega läbi rääkida. Suurtes ja avatud kontorites võiks aga loodust esindama jääda pigem mõni taim kui karvane kolleeg.
Nüüd andis teemale omapoolse kommentaari ka tööõiguse spetsialist Tambet Toomela.
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co partner ning tööõiguse ja andmekaitse valdkonna juht Tambet Toomela
Eestis ei ole eraldi seadust, mis otseselt reguleeriks lemmikloomade kontorisse lubatavust, ning arvestada tuleb olemasolevate teiste kehtivate seaduste ja õigusnormidega.
See tähendab, et looma kontorisse lubamine jääb tööandja otsustada. Enne nõusoleku andmist oleks tööandjal mõistlik uurida põhjalikult töökollektiivi vajadusi ja vastutusküsimusi, mis võivad lasuda nii loomaomanikul kui ka tööandjal endal.
Lemmikloomasõbralikku kontorit pidades peab tööandja arvestama, et ka temale langeb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenev kohustus tagada kõigile töötajatele turvaline ja tervislik töökeskkond. See tähendab, et mõistlik oleks enne loomade kontoriruumidesse lubamist piirangud selgeks teha. Näiteks saab tööandja kehtestada, et loom peab olema omaniku pideva järelevalve all ning viibima üldalal üksnes vajadusel. Selline kokkulepe võib olla asjakohane juhul, kui mõnel kaastöötajatest on lemmikloomaallergia või loomakartus.
Eesti eraõigus käsitleb loomi küll vallasasjadena, kuid on ilmne, et loomad ei ole võrdsustatavad elutute esemetega – loom on elusolend, kelle heaolu kaitse on omaniku kohustus. Omaniku vastutus tuleneb nii loomakaitseseadusest kui ka lemmikloomade pidamise nõuetest.
Töötajale töökeskkonnas põhjustatud vigastuste või muu kahju tekitamise eest lasub vastutus eeskätt tööandjal, kelle puhul hinnatakse töökeskkonnanõuete täitmist, sealhulgas, kas lemmiklooma kontorisse lubades olid tarvitusele võetud kõik vajalikud meetmeid teiste kolleegide ohutuse tagamiseks. Töötaja nõuded teise töötaja vastu on pigem erandlikud ja enamasti on need seotud tahtliku kahju tekitamisega.
Seotud lood
Trigger warning! Sisaldab hulgaliselt nunnusid koerapilte!
Võtsid koera või läksid kallimast lahku – võta viis vaba päeva! Ettevõtted meelitavad töötajaid leidlike hüvedega.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele