Kui inimesed ei julge enam rääkida, jäävad ka parimad ideed sündimata. Psühholoogiline turvalisus pole pehme väärtus, vaid organisatsiooni ellujäämise küsimus, usub meeskondade coach ja koolitaja Liina Kadari.

- Meeskondade coach ja koolitaja Liina Kadari astub üles ka novembrikuisel Koolituskonverentsil.
Peaaegu igas ettevõttes räägitakse täna uuendustest: kuidas jääda konkurentsis püsima? Kuidas kohaneda kiirelt muutuvate oludega? Kuidas tuua sisse värskeid ideid ja nutikaid lahendusi? Aga enne, kui ükski neist küsimustest vastuse saab, peaksime küsima veel midagi: kas inimestel on meeskonnas üldse piisavalt turvaline, et oma mõtteid välja öelda – neid mõtteid, mis on juba meie endi seas olemas, kuid sageli lihtsalt välja ütlemata?
Aina enam kohtan juhte, kes otsivad tikutulega uusi lahendusi, tööriistu või inspiratsiooni, kuidas organisatsiooni arendada ja üheskoos tulemusteni jõuda – aga edasiviivad ideed on organisatsioonis tihtipeale juba olemas, lihtsalt inimeste peades, mitte meeskonnas kõigile nähtaval.
Start-up’i alguse julgust ei saa lihtsalt palgata
Kui mõtleme mõnele edukale start-up’ile, siis enamasti ei erista neid mitte geniaalne idee (on olnud ka teisi sarnase ideega), vaid julgus katsetada, eksida ja õppida. Süsteem on väike, inimesed tunnevad üksteist, valitseb usaldus ja otsused sünnivad avatud arutelude käigus. Keegi ei karda öelda: “see ei tööta” või “äkki proovime teistmoodi?”.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ent kui ettevõte kasvab, muutub pilt aga sageli teistsuguseks. Tekivad struktuurid, protsessid ja hierarhiad – koos nendega ka vastutuse hajumine ja vajadus jätta endast professionaalne mulje. Inimesed ei taha enam näida ebakindlad ega ekslikud, sest süsteem hakkab eelistama kindlust ja kontrolli avatud arutelule ja uudishimule. Ühel hetkel hakkavad inimesed oma sõnu valima ja nii kaobki tasapisi just see energia, mis alguses edu tõi.
Üks peamisi põhjuseid, miks see energia vaibub, on see, et olukord on muutunud, inimesed ei tunne enam endist turvatunnet. Mitte sellepärast, et keegi oleks pahatahtlik, vaid sest kasvav süsteem muutub keerulisemaks ja suhted kaugemaks. Just sealt algabki psühholoogilise turvalisuse teema – nähtamatu, kuid otsustava tähtsusega osa meeskonna toimimises.
Psühholoogiline turvalisus on organisatsiooni konkurentsieelis
Psühholoogiline turvalisus on nagu hapnik – me märkame seda alles siis, kui seda enam ei ole. Kui õhkkond on turvaline, liiguvad mõtted vabalt, inimesed julgevad küsida, kahelda ja pakkuda uusi vaatenurki. Vestlused on ausad, mitte ettevaatlikud. Otsused sünnivad arutelude kaudu, mitte vaikses nõustumises.
Kui aga turvatunnet napib, tõmbuvad inimesed sisemiselt kokku. Nad hakkavad oma sõnu kaaluma, riske vältima ja enda tähelepanekuid endale hoidma. Väline rahu võib jätta mulje stabiilsusest, kuid tegelikult on see märk sellest, et energia ei liigu ja areng pidurdub.
Psühholoogiline turvalisus on organisatsiooni konkurentsieelis, mida ei tekita käskides ega sisse ostes. See tekib seal, kus inimestel on päriselt tunne, et nad võivad olla ausad ja nähtavad, ilma et peaksid end kaitsma. Sellises keskkonnas hakkavad mõtted liikuma, koostöö muutub elavaks ja inimesed võtavad vastutuse koostöiselt ja iseeneslikult.
Kuidas algab muutus
Iga muutus saab alguse inimestest – sellest, kas üldse ja kuidas me räägime, kuulame ja reageerime. Tegelik pööre ei sünni suurte strateegiate ega kampaaniate kaudu, vaid väikestest igapäevastest sammudest, mida meist igaüks saab teha.
- Võta paus, enne kui reageerid. Nii hakkad nägema valikute võimalusi ja tegutsema teadlikult.
- Jaga oma ebaõnnestumisi ja nendest õppimist. Nii muudad reaalsustaju, et kõiges tuleb kogu aeg õnnestuda. Oleme siiski inimesed, kes ka eksivad.
- Hakka märkama vaikimist. Tihtipeale arvame, et vaikimine on nõusolek, aga kas ikka alati on?
Need väikesed sammud annavad meeskonnale sõnumi, et muutused on lubatud ja ka oodatud – ja et iga inimene saab sellesse oma panuse anda. Kui me muudame viisi, kuidas suhtleme, muutub ka süsteem, mille osa me oleme.
Julged meeskonnad on organisatsiooni edu eelis
Tänased väljakutsed ei nõua ainult uusi teadmisi, vaid võimet katsetada, kohaneda ja õppida kiiremini kui konkurendid. Seda ei loo mitte protsessid ega KPI-d, vaid inimesed, kes tunnevad, et nende hääl loeb ja kes läbi selle soovivad ka panustada.
See ongi psühholoogilise turvalisuse tegelik väärtus organisatsioonile – konkurentsieelis, mida ei saa kopeerida.
PANE TÄHELE!
6. novembril toimuval
Koolituskonverentsil astub koolitaja
Liina Kadari üles meeskonnatöö teemasaalis, et teemat veelgi laiemalt avada.
Kuni
oktoobri lõpuni saad konverentsipääsme soetada
soodushinnaga, nii et vaata üle kõik
esinejad ja
teematoad ning
pane end kirja!
Märka ka, et alates kolmest osalejast ettevõtte kohta muutub hind veelgi soodsamaks - see on võimalus pakutavast koolituskarussellist maksimaalselt osa saada!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Vaata mahukat fotogaleriid!