1. Selged piirid ja väärtused puuduvad
Kui töökohal pole ühiselt kokkulepitud, milline käitumine on lubatud ja milline mitte, tekivad hallid alad. Mõni ütleb „see on lihtsalt minu stiil“, teine tajub seda rünnakuna.
Nipp: looge selged käitumisreeglid ja väärtused, millest räägitakse regulaarselt, mitte ainult personalipoliitika dokumendis.
2. Juht ei sekku õigel ajal
Töökius saab tihti hoo sisse, kui juht jääb passiivseks. Vaikimine tähendab kiusajale vaikset heakskiitu, kannatanule aga tunnet, et teda ei kuulata.
Nipp: juht peaks märkama ja reageerima kohe, isegi siis, kui olukord tundub esmapilgul väike või „lihtsalt nali“.
3. Tulemused loevad rohkem kui inimesed
Kui organisatsioonis mõõdetakse vaid numbreid ja tulemust, kipub koostöö asenduma konkurentsiga. Kõige-tugevam-jääb-ellu-kultuur loob töökiusule viljaka pinnase.
Nipp: tasakaalustage tulemuslikkus ja inimlikkus – tähistage koostööd, mitte ainult individuaalseid saavutusi.
4. Puuduvad oskused konflikte lahendada
Paljud inimesed ei teadvusta, et nende käitumine võib teisi haavata. Konfliktist rääkimise asemel hakatakse solvuma, vältima või manipuleerima – ja nii töökius kasvabki.
Nipp: õpetage meeskondadele teadlikku suhtlemist ja tagasiside andmist. Konfliktide lahendamise oskus on töökultuuri ellujäämisoskus.