Arengupartner Age Leedo: enesejuhtimine on kõige alahinnatum juhtimisoskus, mis määrab meeskonna edu
Juhtimine seostub tavaliselt teiste inimeste arendamise, strateegiliste otsuste tegemise ja meeskondade inspireerimisega. Arengupartner ja coach Age Leedo usub, et enne kui juht saab olla teistele teejuhiks, peab ta suutma juhtida iseennast.
Arengupartner ja coach Age Leedo rõhutab, et enesejuhtimine on alahinnatud, kuid kriitiline oskus edukaks juhtimiseks. Ta usub, et juhid peavad enne teiste juhtimist õppima juhtima iseennast, hallates oma energiat ja emotsioone. Juhtimine hõlmab fookuse hoidmist ja isikliku arengu tähtsustamist. Stephen R. Covey kinnitab Leedo mõtet, rõhutades, et enne teiste edukat juhtimist tuleb osata juhtida iseennast. Leedo toob välja praktilised soovitused, nagu aja planeerimine iseendale, energiale piiride seadmine ja oskus viisakalt „ei“ öelda, et säilitada juhi efektiivsus ja meeskonna motivatsioon.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Juht on justkui orkestri dirigent, kelle töö on panna pillimehed ühiselt harmooniat looma. Olles aastaid töötanud juhtide ja meeskondadega, aidates neil luua sisemist selgust, tähendust ja teadlikumat koostööd, olen tähele pannud, et sageli unustatakse seejuures üks oluline tõsiasi – enne kui juht saab olla teistele teejuhiks, peab ta suutma juhtida iseennast.
Olen oma töös kogenud, et kõige suurem komistuskivi ei ole mitte teadmiste või oskuste puudumine, vaid oskus seada piire, hoida fookust, hallata energiat ja seista iseenda kõrval ka siis, kui on raske. Enesejuhtimine on justkui nähtamatu alus, mille peale kogu juhtimisvõimekus rajatakse. Ometi on see oskus juhtimismaailmas kõige alahinnatum.
Miks on enesejuhtimine alahinnatud?
1. Fookus on teistel, mitte endal – juhtidelt oodatakse, et nad oleksid pidevalt olemas oma meeskonna, klientide ja organisatsiooni jaoks. Nende roll on toetada, lahendada, suunata ja vastutada. See viib sageli selleni, et juht seab enda vajadused viimaseks.
2. Juhtimiskoolituste rõhuasetus – traditsioonilised juhtimiskoolitused keskenduvad strateegiale, protsessidele, finantsidele või inimeste juhtimisele. Väga harva on fookuses juhi sisemine heaolu, vaimne tervis ja energiatase. Seda peetakse justkui pehmemaks teemaks, mille jaoks aega ei leita.
3. Kultuuriline surve – paljudes organisatsioonides on endiselt juurdunud arusaam, et juht peab olema alati tugev, lahendustele orienteeritud ja väsimatu. Haavatavust ei näidata, sest kardetakse nõrk välja paista. Selle tagajärjel on paljud juhid kroonilise stressi ja läbipõlemise äärel.
Mis on enesejuhtimine tegelikult?
Enesejuhtimine ei ole lihtsalt aja planeerimine või töödenimekirja tegemine. See on terviklik oskus, mis hõlmab nii mõtteviisi kui ka igapäevaseid harjumusi.
● Energiaga teadlikult ümberkäimine – uni, liikumine, toitumine ja puhkus ei ole luksus, vaid edu eeldused. Kui juhi patareid on tühjad, ei saa ta olla toeks oma meeskonnale.
● Emotsioonide juhtimine – oskus märgata, millal stress või pinge hakkavad otsuseid mõjutama, ja oskus rahuneda.
● Fookuse hoidmine – võime öelda „ei“ ja seada prioriteete. Kõige olulisem ei ole teha kõike, vaid teha seda, mis viib sihile.
● Isiklik areng – juht on eeskuju. Kui tema ei õpi ega arene, siis miks peaks seda tegema tema tiim?
Enesejuhtimine on kombinatsioon eneseteadlikkusest, enesedistsipliinist ja enesehoidmisest. See on oskus elada nii, et sa ei tööta ainult organisatsiooni eesmärkide nimel, vaid hoiad alles ka iseenda terviklikkuse.
Hetkel kuum
Selle teema olulisust on rõhutanud ka paljud juhtimisvaldkonna eestkõnelejad. Näiteks maailmakuulsa raamatu “Väga efektiivse inimese 7 harjumust” autor Stephen R. Covey on öelnud: “Sa ei saa teisi tõhusalt juhtida enne, kui oled õppinud juhtima iseennast.“ Covey rõhutas, et edu algab alati isiklikust võidust iseenda üle, alles seejärel on võimalik saavutada edu teiste juhtimisel ja koostöös.
Minu enda kogemused kinnitavad Covey mõtet. Olen näinud juhte, kes on oma ala tipptegijad, kuid on läbipõlenud ja väsinud. See paistab kohe välja ka nende meeskonnas. Olen näinud ka juhte, kes võtavad aega iseendale, hoiavad fookust ja julgevad seada piire – nende tiimid on motiveeritumad, loovamad ja tulemused püsivad pikalt.
Praktilised sammud enesejuhtimiseks
1. Planeeri aega iseendale – pane kalendrisse kirja aeg, mis on ainult sulle. Treening, jalutuskäik, õppimine või kas või paus ilma telefonita. Kui sa seda ei tee, täitub kalender alati teiste asjadega.
2. Sea energiale piirid – juht ei pea olema 24/7 kättesaadav. On normaalne tööpäev lõpetada, teavitused välja lülitada ja võtta aega taastumiseks. Meeskond austab rohkem juhti, kes on värske ja kohal, mitte väsinud ja hajevil.
3. Harjuta „ei” ütlemist – Iiga „jah“ tähendab, et sa kulutad energiat. Küsi endalt: kas see panustab minu kõige olulisematesse eesmärkidesse? Kui ei, siis õpi viisakalt keelduma.
4. Hoia pidevat arengut – raamatud, podcast’id ja vestlused mentori või coach’iga hoiavad sind värskena. Juht ei saa loota ainult varasematele teadmistele, sest maailm muutub kiiresti.
5. Märka oma olekut – peegelda endale regulaarselt, milline on sinu energiaseis. Milliseid emotsioone sa oma tiimi viid? Meeskond peegeldab sind: kui sina oled ärev, siis nemad tunnevad seda. Kui sina oled tasakaalus, siis nemad on julgemad ja rahulikumad.
Mõni aeg tagasi töötasin juhiga, kes oli oma organisatsioonis väga hinnatud. Tema päevad olid koosolekuid täis, telefon helises pidevalt ja meeskond tundis, et nad saavad alati abi. Aga mida rohkem ta andis, seda rohkem teda vajati. Mingil hetkel polnud tal enam aega ise hingata.
Kui me koos tööle asusime, oli ta sisuliselt läbipõlemise äärel. Me ei hakanud kohe rääkima strateegiast ega juhtimisest, vaid sellest, kuidas ta saaks endale päevas tagasi kas või ühe tunni – hommikuse jalutuskäigu, aja lugemiseks või lihtsalt vaikusehetke. See muutus pani käima ahela: rohkem energiat, rohkem selgust ja lõpuks ka tugevamad otsused. Tema meeskond märkas, et juht on muutunud rahulikumaks ja inspireerivamaks. See ongi enesejuhtimise mõju. Lisaks isiklikule võidule on see ka kogu organisatsiooni võit.
Miks on enesejuhtimine tasuvaim investeering?
Juhtimise juures peetakse sageli kõige olulisemaks tulemusi, protsesse ja inimeste arendamist. Tegelikult algab kõik juhi sisemisest seisundist. Kui juht ei juhi iseennast, siis ei püsi ka meeskond kaua. Enesejuhtimine ei ole luksus, vaid tööriist, mis määrab ära kõik ülejäänu. See on võime hoida fookust, energiat ja sisemist tasakaalu, et olla tõhus ja inspireeriv liider.
Siinkohal jäävad kõlama Stephen Covey sõnad: “Sa ei saa juhtida teisi tõhusalt enne, kui oled õppinud juhtima iseennast.“ Mina usun, et just siin peitubki iga juhi suurim arenguvõimalus, sest enesejuhtimine on kõige olulisem juhtimisoskus.
Seotud lood
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, kuid tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info.
Fikseeritud koormused kaovad? Uus tööaja mudel lubab suuremat mänguruumi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele