Ettevõtjal, koolil, aga ka ümbrikupalgaga kokku puutuvatel riigiasutustel tuleks paremini selgitada, miks tuleb ümbrikupalgast loobuda ja kuidas must töötasu nii meid endid kui ka teisi kahjustab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Üha rohkem tõstab pead osalise ümbrikupalga maksmine, kirjutas Äripäev eilses
kaaneloos. Noored soosivad mustalt saadavat töötasu järjest rohkem.
Et mitte kohe laskuda kurbadesse toonidesse, toome esile kõigepealt head uudised. Nimelt on täiesti mustalt töötasu saajate arv langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele, näitas CV Keskuse hiljutine küsitlus.
Seega võib tunda rõõmu, et töötamise register on end vähemalt osaliselt õigustanud, kuna registreerimata isikute osa on kahe aastaga märgatavalt kahanenud. Registreeritud töötajate arvu kasv aga ei tähenda veel, et sama hoogsalt kaob ümbrikupalk. Osaliselt makstakse ümbrikupalka edasi.
Ainuüksi maksuameti või teiste riigiasutuste peale ei saa jääda lootma, et nemad juurivad musta töötasu maksjad lõplikult välja. Maksuameti võimekust piiravad inimeste arv ja muud ressursid, et ettevõtteid ja isikuid kontrollida, ja kuskiltmaalt jõuab see ka mõistlikkuse piirini.
Karuteene
Ümbrikupalga puhul sõltub nii tööandjast kui ka töövõtjast, kas ja millisel määral ollakse valmis käegakatsutava isikliku kasu nimel loobuma maksude tasumisest.
Mõni ettevõtja võib küll mõelda, et motiveerib maksude maksmiselt kokku hoitud rahaga paremini töötajaid, teeb mõne investeeringu või võidab hanke, kuigi sisuliselt teeb endale karuteene. Oleneb ju sellestsamast maksurahast arstiabi kättesaadavus, teedevõrgustik ja hariduse võimalused.
Kahjuks paistab, et see seos ei olegi nii ilmselge või kipub see lihtsalt tagaplaanile tõmbuma, kui isiklik kiire kasu mängu tuleb.
See, kui ettevõtja kõiki riigi rahapaigutusi heaks ei kiida – mõnda ehitist või selle sisustust –, suurt pilti palju ei muuda: koolid-haiglad-teed kaaluvad selle üles.
Statistika näitab murettekitavat suunda: kui kümme aastat tagasi pooldas ümbrikupalga maksmist 3% töötajatest, siis mullu oli nende osakaal tõusnud juba 15% peale. Eriti valus on, et just noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. Kui tahame, et meie ettevõtluskeskkond ja -kultuur liiguksid paremuse poole, siis on noorte suhtumine eriti tähtis.
Usalduse küsimus
Hetkel kuum
Mis valdkonna töötajad on kõige suuremas läbipõlemisohus?
Tööandjad ei taha avalikustada palgavahemikke nagu eurodirektiiiv ette näeb
Praegu usub kasvav hulk noori, et ümbrikupalk on neile kasulikum kui maksude tasumine. On kuulda ka väiteid, nagu polekski tulevasse riigipensionisse mõtet panustada, kuna see on niikuinii kaduvväike.
Ettevõtjad toovad vahel vabanduseks, et maksusüsteem on arusaamatult koormav. Eriti heidavad nad ette, et tööjõumaksud on kõrged.
Selle kõik võib ära kuulata, aga probleem jääb samaks: mõni üritab edasi minna ebaausalt, teised peavad samal ajal reegleid järgides rohkem panustama.
Aeg-ajalt süüdistavad maksudest kõrvalehiilijad süsteemi, mida nad enda hinnangul patustamisega lihtsalt nii-öelda tasakaalustavad, kuid tegelikkuses on valitud vale sihtmärk. Kui tuntakse ebaõiglust süsteemis, siis tuleb ka üritada muuta süsteemi.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
NB! Värske ülevaate palgaturul toimuvast saad 7. septembril toimuval Palga Päeva konverentsil. Kiirusta, sest kohti on piiratud arvul!
Autor: aripaev.ee
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!