„Mikrojuht? Mina küll mitte!”

Küsimus on lihtsalt selles, et mikrojuhil on enamasti väga selge nägemus sellest, KUIDAS midagi tegema peab, ja seetõttu tuleb seda kas ise teha või siis vähemalt pidevalt kontrollida, et see just nii tehtud saab. Ehk siis tema vaatepunktist on tulemuseni jõudmiseks üks õige viis (tema oma). Ja nii juhtubki tihti, et juht pöörab liialt tähelepanu üksikasjade jälgimisele ja kontrollimisele inimeste töös, mistõttu võib juhtuda, et suur pilt läheb silme eest kaduma ja liiga palju tähelepanu pööratakse n-ö väikestele pusletükkidele.

Tegemist on suhteliselt sagedase probleemiga (töötajate vaatevinklist vaadates), kuid ma ei ole veel kohanud ühtki juhti, kes enda puhul seda muutmist vajavaks käitumiseks peaks. Nii ongi, et enamik mikrojuhte pole oma „staatusest” üldse teadlikud, ent neile ei saa seda ka otseselt pahaks panna, sest tegelikult annavad nad endast parima, mida oskavad. Sisuliselt on tegemist Johari akna pimeda alaga – midagi, mida teised minu kohta teavad, aga millest mina ise teadlik ei ole.

Mikrojuhi olemus

Mikrojuhti iseloomustab suurenenud kontrolli- ja sekkumisvajadus, oskamatus või soovimatus asju delegeerida, ülemäärane keskendumine üksikasjadele ja vähene usk meeskonnaliikmete pädevusse. Tegemist on aga töötajate jaoks ühe kõige enam frustreeriva käitumisviisiga, mis juba suhteliselt lühikese ajaga võtab töötajalt motivatsiooni ja töötuju. Tavaliselt ei saa juht ise sellest aru, et ta oma tegevusega mitte ei innusta vaid „tapab” oma töötajaid.

Siin on mõningad „kontrollküsimused” , millele ausalt vastates saad aimu, kas sinu puslel on liiga väikesed tükid.

Oled seisukohal, et kui tahta, et asi õigesti tehtud saaks, siis tuleb see ikka ise ära teha.Tööülesandeid jagades, pead oluliseks kirjeldad ka seda, KUIDAS neid teha.Sa tunned, et pead asju üle kontrollima, et olla kindel, et need saaksid õigesti tehtud.Kogu aeg on mõne projektiga tulekahju, mida likvideerida, ja liiga vähe jääb aega, et keskenduda strateegiale.Sind häirib, kui töötaja teeb asju teisiti, kui sina oleksid seda teinud.Sa palud hoida ennast kirjavahetustes CC-s.Sinu hinnangul ei võta su töötajad kunagi initsiatiivi olukordade lahendamisel.Sa ei näe põhjust inimesi kiita, sest sa ei ole peaaegu kunagi töötajate tulemustega rahul.Sa oled tööga ülekoormatud ja teed palju ületunde.Sul on alati täpne ülevaade, kes millise ülesande või projektiga tegeleb.Sul on tunne, et su inimesed käituvad vahel tõeliste lammastena ja on oma valdkonnas rumalamad kui sina.Sulle meeldib, kui inimeste tööd ja tegemised on korralikult dokumenteeritud (kokkuvõtted, aruanded, protokollid jne)Sind häirib, kui inimesed teevad plaane või otsuseid ilma sinuga nõu pidamata.Sa tunned uhkust selle üle, et oled alati kõigi asjadega kursis.Sul on tunne, et su töötajad ei hinda abi, mida sa neile pakud.Sinu arvates ei paku inimesed piisavalt oma ideid ja lahendusi.Sa lased töötajatel end asjade käiguga kogu aeg kursis hoida ja oma tegevustest aru anda.Sinu meeskond ei ole motiveeritud ja inimesed väldivad sind.Sul on ees pikk nimekiri asjadest, mis ootavad sinu kinnitust.Sul on tunne, et kui sind ei oleks, siis tõenäoliselt kukuks kogu kaardimaja kokku.

Tegemist ei ole mikrojuhtimise testi, vaid pigem mõttepunktidega eneseanalüüsiks. Oma mikrojuhtivale käitumisele tasuks hakata tähelepanu pöörama, kui vastasid jaatavalt rohkem kui viiele küsimusele. Kui jah-vastuse sai rohkem kui pool küsimustest, siis peaks olema tegemist juba väikest viisi häirekellaga.

Kui sul tekkis tunne, et avastasid enda kohta midagi, mida varem ei teadnud, siis tasub teemaga edasi tegeleda. Kindlasti tasub lugeda ka rohkem mikrojuhtimise kohta.