Jaga lugu:

Vanemahüvitiste süsteem peab muutuma paindlikumaks ja pakkuma rohkem lisavõimalusi

Foto: Andres Haabu

Eile arutas valitsuskabinet vanemahüvitise süsteemi kaasajastamist, et soodustada töö ja pereelu ühitamist ning hoolduskoormuse võrdsemat jaotumist vanemate vahel. Arutelu jätkatakse uuesti märtsi algul ning eelnõu valmib sügiseks.

2015. aastal sai vanemahüvitist kokku 14 505 inimest, kellest kõigest 8% olid isad.

Lapsehooldustasu maksti alla 3-aastase lapse kasvatamise korral 98% juhtudest naistele.

Tasustatud lapsepuhkust ja puudega lapse lisapuhkust kasutavad enamasti (vastavalt 79% ja 76%) emad.

FIE-del, vaba elukutse esindajatel (nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid), käsundus- ja töövõtulepingu alusel töötavatel või mittetöötavatel isadel puudub praegu õigus isapuhkusele ja selle tasule.

140-päevase rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ei ole praegu Eestis lubatud töötada, kuna õiguslikult käsitletakse seda perioodi ajutise töövõimetusena. Tänapäevased arusaamad ja töö tegemise võimalused sellist lähenemist ei toeta ning paljud lapseootel naised on võimelised ja tahavad töötada.

Vanematel ei ole praegu võimalik osakoormusega töötades ja puhates olla samal ajal lapsehoolduspuhkusel.

Taanis, Norras ja Rootsis saab kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist, vanemad saavad olla puhkusel nii korraga kui eraldi, osa hüvitisest on võimalik säilitada hilisemaks perioodiks, samuti on võimalik valida madalamalt hüvitatud pikema puhkuseperioodi ja kõrgemalt hüvitatud lühema puhkuseperioodi vahel.

Riikides, kus osa vanemapuhkusest on reserveeritud isadele, on isade osakaal vanemapuhkuse kasutajate hulgas väga kõrge (nt Norras, Islandil ja Rootsis ligi 90%). Samuti jagavad isad pärast individuaalõiguse kasutamist meelsamini ka ülejäänud, perele jagamiseks mõeldud puhkuseosa.

Norras tõusis isade osakaal vanemapuhkuse kasutamises pärast isadele suunatud vanemapuhkuste muudatusi 1993. aastal 1997. aastaks 4 protsendilt 70-ni ja on viimastel aastatel olnud ligi 90%.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) sõnul on oluline protsessiga kiiresti edasi liikuda. „Isamaa ja Res Publica Liidu jaoks on perepoliitika ja sündimuse kasvu soodustamine olnud kogu aeg tähtsal kohal. Nii oleme me näiteks seisnud vanemapensioni ja kolmanda lapse poliitika eest. Nüüd on kätte jõudnud aeg, mil vanemahüvitiste süsteem tuleb üle vaadata ning paindlikumaks ja peresõbralikumaks muuta,” ütles Iva.

„Muutunud on töö tegemise viisid ning ka perede soovid ja võimalused on väga erinevad. See eeldab vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemilt ajaga kaasas käimist – paindlikkust ja valikuvõimalusi,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Plaanitud muudatustega usaldame perede valikuid ja anname puhkuste ning hüvitiste kasutamisel oluliselt rohkem valikuvõimalusi.”

Et väikese lapsega tegelemisse kaasata rohkem isasid, on ühe ettepanekuna laual ka vanemahüvitise 18-kuulise perioodi pikendamine kuu võrra, mis on mõeldud vaid isadele.

„Miks me seda spetsiaalselt isale mõeldud aega nii oluliseks peame? Erinevad uuringud näitavad, et enamjaolt langeb väikelastega tegelemise koormus emadele. Naaberriikide praktika on näidanud, et teise lapse sünni tõenäosus suureneb nendes peredes, kus ka isad kasutasid osa vanemapuhkusest. Nii emale kui lapsele on isa lähedalolek ja tugi olulised ja me soovime, et vanemad osaleksid lapsekasvatamises koos,” ütles Iva.

Peamise muudatusena on plaanis liita senised rasedus- ja sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus ning isapuhkus koos kõigi seniste hüvitistega üheks vanemapuhkuseks ja -hüvitiseks, mida saaks tulevikus kasutada kas ühes osas või osadena kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Teise suurema uuendusega on ettepanek suurendada isade osalemist hoolduskoormuse jagamisel. Selleks on kavas lisada praegusele vanemahüvitise perioodile üks kuu, mis oleks mõeldud kasutamiseks ainult isadele ega oleks üle antav teisele vanemale. „Hoolduskoormusega kaasnevat vastutust kannavad praegu peamiselt naised, mis võib kaasa tuua nii karjääri takerdumise, diskrimineerimise kui ka sissetulekutes kaotamise. Teiste riikide kogemus näitab, et paindlikud võimalused töö- ja pereelu kombineerimisel motiveerivad isasid võtma rohkem aega pere ja laste jaoks,” rääkis Iva.

Muudatusettepanekud annavad peredele rohkem otsustusvabadust. „Loome võimalused kombineerida töötamist ja pereelu nii, et inimesed ise otsustavad, mil viisil just nende perele kõige parem on. Usume inimeste vabadusse ise oma valikuid teha, riik ei pea kõike dikteerima,” selgitas Iva planeeritavate muudatuste eesmärke.

Eelnevalt töösuhtes olnud vanematele on seega tulevikus plaanis maksta vanemahüvitist kuni 605 päeva ehk järjestikku kasutades kuni lapse u 19-kuuseks saamiseni. Mittetöötavale vanemale oleks tasustatud vanemahüvitise periood 575 päeva.

Allikas: sotsiaalministeerium

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee