Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti on naisjuhtide osakaalult maailmas kolmandal kohal
Täna tutvustasid uuringufirma Kantar Emor ning audiitorteenuste, raamatupidamise ja konsultatsioonifirma Grant Thorntoni eksperdid üleilmse uuringu „Naised äris 2017” tulemusi. Uuring hõlmas 36 riiki ja Eesti paigutus naisjuhtide osakaalult kõikide juhtide hulgas 40%-ga kolmandale kohale. Eestit edestasid Venemaa (47%) ja Indoneesia (46%).
„Baltimaad ja Ida-Euroopa on naisjuhtide osakaalult esirinnas,” sõnas Grant Thornton Balticu partner Anastasia Borovaja. „Põhjuseid, miks naised Eesti tööturul aktiivselt kaasa löövad ja sageli ka kõrgetele kohtadele jõuavad, on arvukalt: ajalooliselt ollakse harjunud tööl käima, riiklik perepoliitika laseb turvaliselt pärast lapsepuhkust tööle naasta ja aina enam ettevõtteid hindab nii-öelda pehmeid väärtusi, kus võtmeroll on naistel.”
„Naiste osalus ettevõtete juhtimisel on heaoluühiskondades tunduvalt väiksem. Aegade jooksul kujunenud mudel, mille järgi mees on pere toitja, naine aga koduhoidja, on jätnud oma jälje. „Headeks” näideteks on Saksamaa, kus on naisjuhte 18%, ja Ühendkuningriigid 19%-ga. Ühiskonna patriarhaalne mõtlemisviis iseloomustab eriti selliseid riike nagu Jaapan (7%), Argentina (15%) ja India (17%),” rääkis Anastasia Borovaja.
Grant Thorntoni juhtiv partner Mati Nõmmiste tõi välja, et ainult soopõhine lähenemine ettevõtete juhtimisel ei taga edu. „Riikides, kus on kehtestatud ettevõtete juhtkondades sookvoodid (nt Prantsusmaa, Suurbritannia), ei näita naisjuhtide arv kasvutrendi. Edu tagab eelkõige mitmekesisus, kus on oluline roll kõigil faktoritel: sool, vanusel, haridusel, kogemusel ja kultuurilisel taustal. Mitmekesisus on oluline määraja ka riskide maandamisel.”
„Stereotüüpne lähenemine on väga inimlik ja seda on raske välja juurida. Kahjuks kaasneb sellega oht, et naistele on lubatud ühtmoodi käitumine ja meestele teistsugune – ettevaatlikku meest peetakse mökuks ja naine, kes tõstab häält, tundub liiga agressiivne,” sõnas Emori käitumisteaduste ekspert Heidi Reinson. „40% valdkondade juhtidest on naised, kuid tippjuhtidest on naisi ainult 5%. See võib viidata tendentsile, et tippjuhtidele on liiga stereotüüpselt mehelikud ootused. Näiteks seostatakse (liigset) enesekindlust kompetentsusega.”
Uuring „Naised äris 2017” toimus 36 riigis ajavahemikul oktoobrist detsembrini 2016. Uuringu tarbeks küsitleti 5526 tippjuhti.
Grant Thorntoni 2017. aasta uuringu „Women in business: new perspectives on risk and reward” täisraporti saab alla laadida SIIT.
Allikas: Grant Thornton Baltic, Emor
Seotud lood
- ST
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
4
5
6
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
Viimased uudised
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
Üritused
Hetkel kuum
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Missugust töötasu populaarsetel ametikohtadel tänavu pakutakse?
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele