• 13.03.17, 10:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kes on hea meeskonnamängija?

Kui hea koostöö tegija sa oled? Oled sa meeskonnamängija? Kui tööintervjuul küsitaks neid küsimusi (ja neid ilmselt paljudel puhkudel ka küsitakse), siis on tõenäoliselt sage vastus: ma olen meeskonnamängija, mulle meeldib koostööd teha. Aga tegelikult?
Coach ja Koolitaja Raimo Ülavere 2016. aasta Koolituskonverentsil
  • Coach ja Koolitaja Raimo Ülavere 2016. aasta Koolituskonverentsil Foto: Raul Mee
Pealkirjas esitatud küsimus on justkui lihtne, ent sellele vastata on sageli keerulisem kui esmapilgul arvata võiks. Enamasti me hindame ühe või teise inimese koostöövõimekust ikka rohkem kõhutunde järgi, halvemal juhul vaid tema enda jutu järgi. Ja kui tihti sa oled kohanud inimest, kes ütleks, et ta tegelikult pole üldse meeskonnamängija ning talle koostöö ei meeldi?
Patrick Lencioni, kelle metoodikat ma meeskonna coaching’ute tegemisel kasutan, on kirjutanud ka raamatu „The Ideal Team Player” sellest, kes on hea meeskonnamängija. Ja ta pakub välja kolm kriteeriumi, mille alusel hinnata, kas inimene on päriselt ka meeskonnamängija või on tegu ainult jutuga. Mulle tema kriteeriumid meeldivad, kuna neid on inimese käitumises ja jutus üsna lihtne proovile panna. Niisiis, kes on hea meeskonnamängija?
Isekusetus
Esimene ja ehk ka kaalukaim kriteerium on isekusetus (inglise keeles humble). Hea meeskonnamängija ei harrasta egotrippe, ei trügi iga hinna eest pildile, ei võta teiste tehtud töö eest au endale, on valmis oma isiklikke huve meeskonna tulemuse nimel tagaplaanile jätma ega muretse liiga palju oma staatuse ja positsiooni pärast.
Laias laastus on kaht tüüpi inimesi, kellel on isekusetuse ja sestap ka meeskonnas koostööga tõsiseid probleeme. Lihtsamalt on tuvastatavad need, kes on arrogantsed, kes peavad igast olukorrast võitjana väljuma. Neile peab jääma viimane sõna. Selline inimene peab piltlikult öeldes olema pruut igas pulmas ja kadunuke (kellest palju head räägitakse) igal matusel. Neid on lihtne ära tunda ja märgata, kuid ikkagi on üllatav, kui paljudes meeskondades neid võib jätkuvalt kohata …
Raskem on aga ära tunda teist rüüpi. Need on inimesed, kellel on madal enesehinnang, ent kes on üldiselt lahked ja pigem positiivsed. Neil on kalduvus oma võimekust ja oskusi väiksemaks teha ja nii on neid kerge pidada isekusetuteks inimesteks. See pole siiski nii. Ehkki nad ei ole arrogantsed ja ülbed, takistab nende madal hinnang iseendale meeskonnatööd. Nad ei panusta ideedega, hoiduvad edasiviivatest konfliktidest ja nad ei hoia ka meeskonnakaaslasi kohustatuna – kõik erakordselt olulised tegevused, millele muuhulgas meeskonnatöö tugineb. Tõeliselt isekusetud inimesed ei tee ennast suuremaks kui nad tegelikult on, ent teisalt nad ka ei tee ennast väiksemaks, n-ö mutrikeseks, kellest ei sõltu midagi. „Narnia kroonikate” autor C. S Lewis on tabavalt öelnud, et isekusetus ei tähenda enda väiksemaks mõtlemist, vaid vähem enda peale mõtlemist.
Näljasus
Hea meeskonnamängija on näljane selle sõna kõige paremas mõttes. Nad otsivad enamat – uusi lahendusi, kuidas rohkem valmis jõuda, kuidas rohkem õppida, kuidas võtta rohkem vastutust. Näljaseid inimesi, mõistagi ülekantud tähenduses, ei pea juht sundima võtma uusi initsiatiive, oma töö kvaliteeti parandama vms. Nad otsivad uusi võimalusi ja plaanivad järgmist sammu. Nad on isemotiveeruvad.
Iseenesest on ju lihtne ja selge, miks näljased – initsiatiivikad, aktiivsed, lisavastutust otsivad – inimesed on head meeskonnamängijad, ent näljasusel võib olla ka pahupool: nälg teatud tüüpi nähtuste või asjade järele ei pruugi meeskonnale sugugi kasuks tulla. Eelkõige on siin jutt isust isikliku kasu järele ehk sellest, kui isiklikud huvid pannakse selgelt ettepoole meeskondlikest huvidest. Ja veel, kui nälg muutub inimese olemuseks, kui isu on kasvanud äärmuseni, kui see ongi see, mis defineerib inimest ja domineerib tema tööd, siis ilmselt pole ka see meeskonna pikaajalistes huvides. Lihtsamalt öeldes – n-ö tervislik nälg tähendab oma töö hästi tegemist ja valmisolekut käia vajadusel lisakilomeeter ühise eesmärgi nimel.
Muuseas, tähelepanekuna oma enam kui üheksa-aastasest coach’i-elust: nälja, initsiatiivikuse puudumine ja MOK- ehk minu-osa-korras-mentaliteet, vastutuse mitte võtmine on valdkond, mis kipub neelama enim juhi väärtuslikku aega ehk kipub kehtima kuulus Paretto printsiip, ent tagurpidi – 80% ajast läheb tegelemiseks inimestega, kes loovad 20% väärtust …
Nutikus
Siin on oluline alustada sellest, et see pole päris see nutikus, millest tavaliselt räägitakse. See ei tähenda siinses kontekstis inimese intellektuaalset võimekust. Meeskonna kontekstis tähendab nutikus inimestega suhtlemist ja läbisaamist, adumist, mis meeskonnas või konkreetses olukorras toimub, heade küsimuste küsimist, kuulamist, oma sõnade tagajärgede mõistmist ja sellega arvestamist. Kui otsida sarnast asja, siis kõige lähemale saaks ehk emotsionaalne intelligentsus (enda ja teiste tunnete mõistmine, arusaamine jne), ent nutikus on midagi lihtsamat – mõistlik, austav ja rahvakeeli öeldes normaalne läbisaamine inimestega. Nutikad inimesed ei ütle ega tee meeskonnas asju, mille tõenäolisi (negatiivseid) tagajärgi nad ei adu. See ei tähenda, et nad jätavad asju ütlemata ja tegemata. Talupojamõistus inimestega suhtlemisel, ütleks vanarahvas.
Tasub ka meeles pidada, et nutikust meeskonna kontekstis võib kasutada nii headel kui ka mitte nii väga õilsatel eesmärkidel. Mõni inimkonna kõige ohtlikum vaenlane on olnud nutikas inimestega manipuleerija …
Kolm kriteeriumi kooskõlas
Kõik kolm kriteeriumi tunduvad kuidagi … enesestmõistetavad. Meeskonnamängijaks teeb inimese aga nende kolme kombinatsioon, mitte iga kriteerium eraldi võetuna. Inimene võib olla isekusetu ja inimestega suheldes nutikas, ent kui ta pole näljane ja tal pole ambitsiooni, siis pole sellest suurt kasu. Või kui inimene tahab hirmsasti teha, on näljane ja oskab ka inimestega ümber käia, ent kogu tegemine on üles ehitatud enda ego turgutamisele, siis ka selline kombinatsioon ei aita pikas perspektiivis meeskonnal edukas olla.
Niisiis: isekusetu, näljane, nutikas. Lase oma inimesed (ja pane nimekirja ka iseend) silme eest läbi ja pane neile igas kriteeriumis hinne ühest kümneni, siis vaata tulemust ja … mis sa sellega nüüd peale võiksid hakata, aimad ehk juba isegi.
Allikas: Raimo Ülavere Blogi
Autor: Raimo Ülavere, coach ja koolitaja

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.24, 15:18
Las me korraldame sinu peo! UMA, Lore ja Lessner Noblessneris pakuvad maitsvat toitu ja vinget meelelahutust
Ettevõtte või sõpruskonna jaoks sündmuse planeerimine ei pea olema peavalu, kus ürituse eestvedaja end peo toimumise ajaks tühjakspigistatud sidrunina tunneb. Restoran Lee ja Lore Bistroo meeskond, kes avas suvel kaks uut põnevat kohta – restorani UMA ja kokteilibaari Lessner –, korraldab just sinu vajadustele vastava õhtu, sätib paika menüü ja kannab hoolt ka meelelahutusliku poole eest.

Enimloetud

1
Uudised
  • 07.11.24, 16:17
Koolituskonverentsil selgus aasta koolitaja 2024!
Vaata, mida tema koolituste kohta öeldud on!
2
Arvamused
  • 04.11.24, 14:21
Ülle Pind: Eesti töötunnid on pikad, aga kas ka tõhusad?
3
Uudised
  • 07.11.24, 11:52
Pikaaegne personalijuht: ärge kärpige investeeringuid töötajatesse
4
TOP
  • 08.11.24, 12:38
TOP 94 | Kõige edukamad koolitusfirmad Eestis
Eesti keele õpetamine ukrainastele aitas esikolmiku poodiumile
5
Uudised
  • 07.11.24, 07:00
Töötajate heaolu – vajalik investeering või tühine kulu? Praktilised nõuanded tööandjatele
6
Uudised
  • 06.11.24, 12:34
Juht, kindlusta oma inimeste meelerahu tagala
Mis on meelerahu tagala audit? Suhtlemispsühholoogia koolitaja Aira Tammemäe selgitab

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele