Ettevõte, kus suhtutakse tööotsijasse hoolimatult või lähtutakse värbamisel iganenud mõttemallidest, riskib oma mainega. Noorte motiveeritus töökoha leidmisel sõltub paljuski tööandjate suhtumisest, kirjutas Äripäev juhtkirjas.
Me ei peaks nüüdisajal eeldama, et suur osa töötajatest ei saa aru oma seaduslikest õigustest ja kohustustest ega mõista, mida töötegemine eeldab. Austame vabadust kokku leppida, kirjutas Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra Äripäeva arvamusloos.
Eesti on noorte töötuse poolest Euroopa absoluutses tipus, kuid tööd pole raske saada ainult noortel, vaid isegi kogenud juhtidel – uus reaalsus on saata välja sadu CVsid ja tööandja saavad valida koguni 200 inimese vahel.
Noorte ebarealistlikud palgaootused tulenevad teadmatusest ja oma võimete valesti hindamisest, rääkis koolitaja ja raamatu “Palgateadlik läbi elu” autor Irene Annus.
Olen pea veerand sajandi jooksul saanud töötada personalijuhina väga erinevates organisatsioonides ja väga erinevate juhtidega. Mitte keegi neist ei ole õppinud juhtimist. Juhiks on saadud enamasti tugeva ekspertsuse tõttu oma valdkonnas, tänu silmapaistvatele organisatoorsetele võimetele või muudele isikuomadustele, mis on toetanud karjääriredelil ülespoole liikumist.
Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.