23. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimastest on meedias üha enam juttu: mida arvestada nende värbamisel, motiveeriva ja haarava keskkonna loomisel kui ka arendamisel. Samas ei saa me siiski lubada ainult ühele põlvkonnale panustamist – selleks, et edukad olla, peame tundma ja mõistma neid kõiki. Arvestada tuleb, et kõigil põlvkondadel on oma eripärad, nad on üles kasvanud eri ajastustel ja erinevates keskkondades, kasutades erisugust tehnoloogiat, seega erinevad nii nende tööharjumused kui ka see, mis kanaleid nad usaldavad ja kasutavad tööotsingul.

Viimasele keskendungi seekordse postituse kirjutamisel, tuginedes J. C. Meisteri ja K. Willyerdi raamatule „2020. aasta töökoht” ning 2016. aasta alguses oma värbamisblogi Facebooki-kasutajate hulgas tehtud uuringule, millele vastas ligi 300 inimest.

Traditsionalistid ehk vaikne põlvkond ehk veteranid (sündinud enne 1946. aastat, praegune vanus 70+). Nende elukäiku mõjutasid ning neile iseloomulikku töökust, lojaalsust ja patriotismi kujundasid sõjad. Tegemist on põlvkonnaga, kus enamik on tänaseks siiski pensionil ja tööturult taandunud. Samas tuleb arvestada elanikkonna vananemisega ja võib öelda, et praegu on veel vara selle põlvkonna esindajaid maha kanda. Nemad on inimesed, kes on kasvanud üles teadmisega: üks töökoht kogu eluks. Seega bingo! – kandideerijaid nende hulgas praktiliselt ei leidugi ja tööjõu voolavus on suhteliselt madal, mis teeb neist praegusel tööturumaastikul suhteliselt turvalise leiu ühele heale tööandjale.

Kuidas traditsionalistideni jõuda? Suuri veebikampaaniaid ei ole ehk mõtet neile korraldada, kui kampaania pealkiri pole just „too vanaema meile tööle”. Minu senine kogemus näitab, et selle põlvkonna puhul töötab kõige paremini suust suhu sõna levitamine, seega töötavad hästi oma töötajate soovitusprogrammid. Aga miks mitte kasutada ka traditsioonilist töökuulutuste avaldamise kanalit ehk ajalehte.                                                                                    

Buumipõlvkond ehk idealistid (sündinud aastatel 1946–1964, praegu vanuses u 50–70 eluaastat). Nende elu on suuresti mõjutanud televisioon, mis oli ehk üks suurimaid tehnoloogilisi saavutusi ja mõjusamaid kommunikatsioonivahendeid nende noorpõlves. Tegemist on vanima generatsiooniga, kel on kokkupuude juba ka arvutite ja internetiga.Selle põlvkonna esindajad suunati suuresti pärast õpinguid tööle, seega ei ole nad oma karjääri algusaastail pidanud tööotsingutega väga vaeva nägema. Kuna juba 50+ vanuses inimestel on tänapäeval siiski tihti keeruline tööd leida, on nad võrreldes noorematega siiski keskmisest lojaalsemad. Seega tänast tööturu kliimat arvesse võttes võiks arvata, et nad on suhteliselt ihaldusväärsed töötajad.

Kuidas buumipõlvkonnani jõuda? Kuigi ka selle põlvkonna esindajaid on sotsiaalmeedias, ei ole mõtet kogu värbamiskampaaniat sellel platvormil üles ehitada. Nemad otsivad tööd personaliotsinguportaalidest, kuulavad maad sõprade ja tuttavate kaudu, vaatavad ajalehtede töökuulutusi ja otsivad ise huvipakkuvate tööandjate kohta infomatsiooni. Kindlasti toimib ka töötajate soovitusprogramm, nagu ka kõigi teiste puhul, aga arvestada tuleb, et tööotsingute puhul on nad traditsionalistidest aktiivsemad ja kasutavad korraga rohkem alternatiivseid kanaleid parima töökoha leidmiseks.

X-põlvkond (sündinud aastatel 1965–1976, praegu vanuses u 40–50 eluaastat *). Tegemist on põlvkonnaga, kes hindab oma vaba aega väga kõrgelt ja kes tõenäoliselt töötab rohkem kui ühe tööandja juures, liikudes organisatsiooni, mis sobib kõige paremini nende eraelu ja tööalaste vajadustega. Tehnoloogia kasutamise poolest meenutavad nad kõige enam Y-põlvkonda.

Kuidas X-põlvkonnani jõuda? Ka nemad otsivad tööd eelkõige personaliotsinguportaalide ja sõprade/tuttavate soovituste kaudu, lisaks aga uurivad pakkumisi ka huvipakkuvate tööandjate kodulehtedelt ja eelmisest põlvkonnast rohkem sotsiaalmeediast (eelkõige LinkedIn), vähem aga ajalehtede kaudu.

Y-põlvkond (sündinud aastatel 1977–1997, praegu vanuses u 20–40 eluaastat). Tegemist on hüperühendatud inimestega ehk põlvkonnaga, kes tunneb end digitaalses maailmas koduselt, kes vahetavad fotosid, saadavad sõpradele sõnumeid, teevad sissekandeid Facebooki ja vaatavad YouTube’i-videoid ning tihtipeale seda kõike korraga. Lisaks on uurimuste kohaselt tegemist kõige sotsiaalselt vastutustundlikuma põlvkonnaga. 

Kuidas Y-põlvkonnani jõuda? Kuigi ka selle põlvkonna esindajad kasutavad töö otsimiseks nii personaliotsinguportaale kui sõbra soovitusi, siis võrreldes eelmiste põlvkondadega ei ole nende puhul üht või teist n-ö lemmikkanalit. Samas eelmiste generatsioonidega võrreldes kasutavad nemad tööotsingutel rohkem kanaleid. Lisaks tuleb nende puhul arvestada, et on nad agarad sotsiaalmeedia kasutajad: just selle põlvkonna esindajaid on maailmas enamuses Facebooki-kasutajate hulgas (just vanus 25–34). Arvestades Facebooki populaarsust Eesti kasutajate hulgas, tasub värbamiskampaaniad eelkõige seal kuvada.

Z-põlvkond (sündinud pärast 1997. aastat, praegu nooremad kui 20-aastased). Tegemist on põlvkonnaga, kes on kasvanud hüpervõrgustunud maailmas. Paljude jaoks neist on mobiiltelefon kõigi võimalustega multimeedia vahend, mis on korraga nii arvuti, videomängija, tekstisõnumisaatja kui ka telefon. Selle asemel et fännata rock-staare või mängida ise arvutimänge, nagu vanemad põlvkonnad seda teinud on, eelistavad nemad hoopis juutuuberite jälgimist.

Kuidas Z-põlvkonnani jõuda?  Kuigi ka neid võib nii sotsiaalmeedias kui ka personaliotsinguportaalides tabada, jõuab veelgi suurema tõenäosusega nendeni mobiilse värbamise ja YouTube’i kaudu. Viimast saab kasutada nii oma videopostituste tegemiseks kui ka mõne tuntud juutuuberi kaudu sõnumi edastamiseks ja nii töökoha kui ka tööandja enda reklaamimiseks.

Allikas: Helo Tamme blogi

* Vanusepiire põlvkondade vahele on demograafid eri aegadel tõmmanud erinevalt. !

Loe lisaks SIIT

Autor: Helo Tamme, ISS-i Baltikumi personalijuht