3 põhjust, miks inimesed avanevad, kui loobud neid veenmast
Avatud vestlused loovad tööelus selgust, koostööd ja pühendumust – tulemusi, mida veenmine suudab harva esile kutsuda, kirjeldab Äripäeva Akadeemia juht ja koolitaja Tiina Tohver.
Tööalane suhtlus kolleegidega, inimeste juhtimine ja müük – mis neid ühendab? Üllatuslikult rohkem, kui esmapilgul paistab. Kõige olulisem ühisosa on suurepärane suhtlemisoskus.
Aastaid on tööalases suhtluses vaikimisi kasutatud veenmist, olgu tegu arenguvestluse, muudatuste elluviimise, kliendikohtumisega või müügisuhtlusega. Me kaldume toetuma sõnadele, loogikale ja argumentidele. Me räägime, põhjendame ja püüame teist osapoolt „kaasa tõmmata“.
Ent inimeste ootused on muutunud. Tänases tööelus ei vajata niivõrd veenmist, kuivõrd ruumi mõtlemiseks, tundmiseks ja otsustamiseks. Juhtimine ja müük nõuavad lisaks selgele sõnumile ka oskust luua teadlik, koostöine ja usalduslik suhtluskeskkond.
Siin on kolm põhjust, miks inimesed avanevad siis, kui loobud neid veenmast ja kuidas see muudab suhtluse tulemuslikumaks.
1. Inimesed avanevad, kui nad tunnevad, et neid kuulatakse ja mõistetakse, mitte ei hinnata ega suunata.
Vastupanu tekib, kui inimene tajub, et teda hinnatakse. Kui suhtlus mõjub üleoleva või õpetlikuna, tõmbub vestluspartner emotsionaalselt tagasi. Mõtted nagu „sa ei kuula mind“, „ma ei saa end lõpuni väljendada“ või „see ei ole dialoog, vaid monoloog“ viitavad sellele, et psühholoogiline turvatunne on kadumas.
Kuidas seda muuta? Enne kui sõna võtad, loo ruum teise inimese kaasamiseks ja mõtlemiseks. Küsimused nagu „Kuidas sina seda näed?“ või „Miks see sinu jaoks oluline on?“ võivad muuta kogu vestluse tooni. Mõju ei tule mitte sõnadest, vaid sellest, kuidas teine inimene end sinu kõrval tunneb.
2. Inimesed avanevad, kui neil on ruumi ise mõelda ja järeldusteni jõuda, mitte ei sunnita neid valmis vastuseid omaks võtma.
Kui inimene jõuab järelduseni ise, on sellel suurem mõju ja see püsib. Otsus, mis on isiklikult läbi tunnetatud ja sõnastatud, kinnistub nii ajus kui ka käitumises oluliselt tugevamalt kui lihtsalt kuuldud lahendus.
Müügis tähendab see, et klient ei vaja valmis vastust, vaid võimalust oma mõtteid selgeks mõelda. Juhtimises tähendab see, et töötaja ei vaja motiveerivat kõnet, vaid ruumi, et ise mõista, miks midagi on tema jaoks oluline.
Kes ise sõnastab, see võtab ka vastutuse. Kui inimene saab mõelda, tekib sisemine otsus – see on kestvam kui ükski käsk, argument või müügitekst.
Hetkel kuum
3. Inimesed avanevad, kui nad tunnevad usaldust – mitte survet ega vajadust end kaitsta.
Veenmisest loobumine loob usaldust ja just usaldus viib tulemusteni.
Usaldus on tänapäeva töö- ja müügisuhete võtmetegur. Seda ei saa esile sundida, vaid tuleb lasta sellel tekkida – kohalolu, kuulamise ja mõtestatud küsimuste kaudu.
Kui kolleeg, juht või müügiesindaja suudab liikuda seletamiselt koostööle, muutub vestlus pingutusest dialoogiks. Just siis algavad päris tulemused – need, mis sünnivad usaldusest, mitte võimupositsioonilt.
Veenmine on oskus. Aga kohalolu, kuulamine ja usalduse loomine on teadlik valik. Kui juhina, kolleegina või müügiinimesena selle valiku teed, muutub suhtlus pingutusest koostööks – ja tulemused järgnevad loomulikult.
PANE TÄHELE!
Äripäeva Koolituste juht ja koolitaja Tiina Tohver astub üles ka 6. novembril toimuval Koolituskonverentsil, kus külaliste ette astub ligi 30 koolitajat 5 teemasaalis.
Seotud lood
Enimloetud
4
Indoneesias töötamiseks peab olema vähemalt bakalaureusekraad ja viieaastane ametlik töökogemus. Tööviisa maksab 2500 eurot aastas.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele