Kas sul on pidevalt pooleli mõni lõpetamist vajav projekt? Kas jätad ülesannete täitmise alatasa viimasele hetkele? Kas sina, kell neli öösel, virvendava arvutiekraani taga, kohvikruus ühel, energiajook teisel käel, on pigem reegel kui erand? Kui jah, siis oled tõenäoliselt krooniline asjade edasilükkaja.
- Luba endale kas või 30 minutit nn puhkeaega, mil kõik segavad veebikeskkonnad ja programmid on suletud, ning keskendu vaid tegemist vajavatele asjadele. Foto: GraphicStock
Jah, lõpuks saab ju kõik vajalik suure tõenäosusega tehtud, ent sageli kannatavad lõpusirge lähenedes nii unetunnid kui tervis. Kui oled juba sattunud edasilükkamise tsüklisse, on sealt võrdlemisi keeruline välja saada. Ka neil inimestel, kellel on alati ammu enne tähtaja kukkumist kõik vajaminev tehtud, tekib edasilükkamise hetki. Nemad lihtsalt teavad, kuidas selliseid hetki ületada.50-leheküljelise raporti kogumahule mõtlemise asemel jaota ülesanne osadeks. Sea eesmärgiks kirjutada iga päev näiteks 10 lehekülge. Tulemus tundub kohe palju hoomatavam! Kui oled nimekirjade inimene, siis koosta nimekiri. See hetk, mil saad järjekordse eesmärgi ette linnukese teha, saadab su ajule mõnusa ja positiivse emotsioonilaengu. Mis sind inspireerib, mis tagasi hoiab? Kas sul on võimalik sellises keskkonnas oma ülesandeid lahendada? Kui ei, siis, kas on sul võimalik oma töökorraldust muuta? Sa tead, et sul on aega ja võimalust ka näiteks paari tunni pärast või sootuks järgmistel päevadel pooleliolevat lõpetada.
Tahame ka sinuga jagada lihtsaid, kuid tõhusaid nippe, kuidas sellest lõpmatust ringist välja astuda. Selleks pead esitama endale järgmised kuus küsimust.
1. Miks ma kohustusi edasi lükkan?
Kas oled märganud, et sa ei olegi võib-olla väga kehv ajaplaneerija, kuivõrd sinu soovi pidevalt kohustuste täitmist edasi lükata mõjutavad hoopis sinu emotsioonid? Need negatiivsed tunded, mis seostuvad sul eesseisvate ülesannetega, annavad sulle pidevalt märku, et küll kunagi hiljem jõuab neid ka lahendada. Need emotsioonid võivad olla tingitud stressist, kuhjuvatest tööülesannetest, aga ka sellest, et tegelikult on sul kõht tühi ja parema meelega istuksid oma lemmikus suširestoranis kui kontoris. Oluline on võtta hetk ja teadvustada, mis sind tegelikult häirib.
2. Mis mind segab?
Kas oled ehk harjunud avama viivitamatult iga sissetuleva e-kirja, kui selle kohta tuleb teavitus? Või lähed tuttava Facebooki-sõnumi heli peale otsekohe kontrollima, kes ja mida sulle kirjutab? Väikesed, näiliselt vähe aega võtvad tegevused katkestavad iga kord, kui oled juba sõiduvees, sinu mõttekäiku. Luba endale kas või 30 minutit nn puhkeaega, mil kõik segavad veebikeskkonnad ja programmid on suletud, ning keskendu vaid tegemist vajavatele asjadele.
3. Millal ma seda siis teen kui mitte praegu?
Selle asemel et pidevalt venitada ja oma peas muudkui uut ja uut algusaega planeerida, võta alustamist vajav või pooleliolev projekt ette ning alusta. Kohe. Muidu jäädki alatasa endale uusi algusaegu lubama.4. Kui mitme asjaga ma korraga tegelen?
Inimesed, kes ei lükka pidevalt vajaminevaid ülesandeid edasi, jaotavad töömahtu.
5. Mis keskkonnas ma töötan kõige paremini?
On inimesi, kellele tulevad kõige säravamad mõtted rahvast täis kohvikus, teised vajavad valgusrikast ruumi, kolmandad aga hindavad vaikust. Kas oled kunagi mõelnud, milline keskkond mõjub sulle kõige produktiivsemalt?
6. Kas ma olen praegu realistlik?
Mida realistlikumad sihid sa endale sead, seda vähem pinget tehtud töö tekitab.
Autor: CV Keskus
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.