Ettevõtjate rahulolu valitsuse tööga langes ajaloolisse madalseisu

Ilma hinnanguta valitsuse tegevusele oleks spidomeetri näit tõusnud selle aasta II kvartalis kiirusele 87 km/h, mis on juba päris hea hoog ettevõtluskeskkonnas edasi liikumiseks. Ettevõtjate kõigi aegade negatiivseim hinnang valitsuse majanduspoliitikale pidurdas aga ettevõtjate kindlustunde I kvartali kiiruspiiranguni 79 km/h.

Valitsuse tööga rahulolematuse põhjuseid on ettevõtjatel mitu. II kvartalis jõustus maksupakett, mille seadustamine kasvatab lisaks maksukoormusele ka ettevõtete halduskoormust. Riigikogu viimasel istungil enne suvepuhkust kinnitatud maksupoliitikat peavad ettevõtjad kiirustavaks riigieelarve kulude katmise vahendiks. Ettevõtjad oleksid tahtnud näha, et enne maksupaketi lõplikku vastuvõtmist analüüsib valitsus selle mõju ettevõtluskeskkonnale ja kaalub ettevõtja jaoks nähtavalt selle alternatiive. Ettevõtjate arvates puudub valitsusel arusaam, kuidas Eesti majandust elavdada. Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ettevõtjate ebakindlust.

Teiseks nähtavaks ettevõtjate rahulolematuse põhjuseks on II kvartalis täis saanud sisserändekvoot. Kvoodi täitumine poole aasta pealt oli prognoositav, samas lükkas valitsus probleemi lahendamist edasi, mistõttu on ettevõtjate rahulolematus valitsuse senise tegevusega töökäte puuduse probleemi lahendamisel õigustatud. Tööealiste arv Eestis väheneb igal aastal umbes 6000 inimese võrra. Vabade ametikohtade arv Eestis on viimase seitsme aasta suurim. Eesti tööstus on arenenud kiiremini, kui on suurenud Eesti rahvaarv, mistõttu on iga viies tööstusettevõte valmis kasutama tööjõupuuduse leevendamiseks välistööjõudu. 1317 sisse rännata lubatud töötajat sellel aastal ei kata ettevõtjate tegelikke vajadusi. Majandusspidomeetri küsitlustulemused näitavad, et töötajate juurdevärbamise soov on kõigis ettevõtlussektorites suur.