6. september 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Preemia võib muutuda karistuseks

Ernest & Youngi partner ja maksuekspert Ranno Tingas selgitas täna toimuval Palga Päeva konverentsil eesootavaid muudatusi maksusüsteemis ning selgitas nendega kaasnevaid kohustusi, võimalusi, piiranguid ja ohte.

Tingas tõdes, et ei ole just tihti, kus maksustamise valdkonnas saaks ka midagi positiivset rääkida. Kevadel aga leevendati mitmes valdkonnas erisoodustuse maksustamist ja viidi elu ning maksusüsteem rohkem kooskõlla.

Soodsate muudatustega lisandus neli kategooriat, mida on võimalik maksuvabalt hüvitada.

Töötaja isikliku sõiduauto parkimiskulud

Nüüd on seaduses selgelt öeldud, et ettevõtlusega seotud parkimiskulusid saab maksuvabalt hüvitada.

Töötajate transport tööle bussiga (või muu vähemalt 8-kohalise sõidukiga)

Kui elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel, saab hüvitada nii transpordi kui teise elukoha kulud. Oluline on siin tähele panna, et see võimalus kehtib vaid töölepingu alusel töötava isikute puhul (ei kehti juhatuse liikmele ega muude töösuhete puhul). Tööandja saab kinni maksta bussi- või rongipiletid või anda töötajale tööauto.

Tingas tõi välja, et tõestama peab sel juhul vahemaad. Bussiga võib panna ka liini käima, nagu seda pakuvad praegugi erinevad tehased ja metsatööstuse ettevõtted jne. 

Kehtima jääb ka varem kehtinud säte, et tööandja võib kõnealused kulud hüvitada juhul, kui töötaja ühistransporti kasutades mõistliku aja- või rahakuluga tööle-koju ei saa ning puudega töötaja korral.

Töötajate majutus, kui elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel

Tingase sõnutsi on siin tegu selgelt regionaalpoliitilise põhimõttega. Majutuse saab maksuvabalt hüvitada juhul, kui töölepingulise töötaja elukoht on vähemalt 50 km kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole seal asuvat kinnisvara. Ka peab majutamine olema selgelt ettevõtlusega seotud. Tingas tõi välja, et oluline on siin see, et tööandja peaks iga kuu veenduma, et töötajal ei ole tekkinud töökohast 50 km raadiuses kinnisvara. Seega on ilusa idee rakendamine reaalsuses mõnevõrra keerulisem.

Majutatava töötaja kohta kehtivad ühes kalendrikuus järgmised piirmäärad:

kuni 200 eurot Tallinnas või Tartus;kuni 100 eurot muudel juhtudel.

Eeskätt peab maksuamet siin silmas ühiskortereid, mis on mõeldud näiteks neljale töötajale. Piirmäära ületav summa on erisoodustus. Välisspetsialistide puhul, kellele üüritakse üks korter, seda soodustust kasutada ei saa.

Tööandja osalusoptsioonide maksustamise soodustused alates 1.07.2017

Osaline maksuvabastus kehtib tööandja osalusoptsioonidele järgmistel juhtudel:

osalusoptsiooni realiseerimine äriühingu kogu osaluse võõrandamisel või töötaja töövõime kaotus või töötaja surm; maksuvabastust rakendatakse osale, mis on selle sündmuse hetkeks töötajal välja teenitud (kolm aastast).

Osalusoptsioone pakuvad paljud rahvusvahelised kontsernid. Seadusega tekitati kaks erandit: kui võõrandatakse kogu äriühingu osalus või kui töötaja invaliidistub või sureb.

Tingas tõi näite, et kui start-up on edukas ja müüakse, tühistab ostja vanad optsioonid ja annab välja uued optsioonid. Sellise olukorra mõistlikuks lahendamiseks pole optsioonid full-exiti puhul maksustatud selles osas, mis on töötajal välja teenitud. Mis kolmest aastast puudu jääb, kuulub maksustamisele.

Näiteks kui full-exit toimub 1,5 aasta pealt on pool rahast erisoodustus, pool aga maksuvaba.

Piirav säte on see, et 5 tööpäeva jooksul tuleb maksu- ja tolliametile leping esitada. See ei kehti tagantjärgi, ent alates 1. juulist peavad uued lepingud jõudma MTAsse.

Tööandja peab esitama optsioonilepingu maksu- ja tolliametile 5 tööpäeva jooksul selle sõlmimisest, kui

optsioonileping ei ole digitaalselt allkirjastatud eganotariaalselt kinnitatud.

Astmeline maksuvaba tulu, töökoormuse tõus ja ootamatud maksuvõlad

Mõningad seadusemuudatused toovad aga Ranno Tingase sõnutsi nii raamatupidajatele, palgaarvestajatele kui personalitöötajatele tööd juurde ning võivad ka töötajatele ootamatud maksunõuded kaela tuua.

Nimelt on alates 1.01.2018 residendist füüsilise isiku, kelle kuu sissetulek on kuni 1200 eurot (brutotasu), maksuvaba tulu suuruseks 500 eurot kuus. Kuupalka 1200 eurot ületav iga 1,8 eurot vähendab maksuvaba tulu 1 euro võrra (valem: 500 – 500 / 900 × (väljamakse – 1200)). 2100-eurose kuupalga puhul puudub maksuvaba tulu üldse. 

Seega on igas ettevõttes nii neid, kelle tulu kasvab kui ka neid, kellel sissetulek väheneb. Tingase sõnul on see kompromiss astmelise tulumaksu vastaste ja pooldajate vahel: sissetulek muutub astmeliseks, kuid suhteliselt väikeses osas.

Kuigi ilmselt iga palgaarvestusprogramm suudab maksuvaba tulu suuruse välja arvutada, lubab seadus ka seda, et töötaja saab ise määrata väiksema maksuvaba tulu. Selleks peab töötaja esitama tööandjale avalduse ja tööandja peab reaalses elus lähtuma töötaja avaldusest.

Tingas tõdes, et kui tekib suur hulk inimesi, kes tahab avaldusi teha ja muuta, saab nende haldamine olema paras peavalu. Suurem tööandja peab ilmselt tööle palkama eraldi inimese, kes hakkab avaldusi haldama ja kindlaks tegema, milline oli konkreetse inimese maksuvaba tulu mingil ajahetkel. 

Maksuvaba tulu 2018. aastal
Foto: Ettevõtlusblog E&Y

Aasta lõpul makstav preemia võib muutuda karistuseks

Tingas selgitas, et kuna lõplik tulu selgub tuludeklaratsiooni alusel, selgub töötaja järgmise aasta tegelik sissetulek 2019. aastal esitataval deklaratsioonil. Nimelt võetakse tulude puhul arvesse ka pension, töövõimekaotuse hüvitis, dividendid jms, mis tähendab, et töötaja tegelik sissetulek on suurem, kui tööandja arvestas.

Seega kui siiani oli tuludeklaratsiooni esitamine rõõmupäev, siis nüüd muutub see vastupidiseks – siis saab teada, palju peab juurde maksma.

Probleem on selles, et väga palju on neid, kes on kogu raha ära kulutanud ja ei saa juurdetasumisele kuuluvat tulumaksu õigeaegselt ära maksta. Arvestama peab ka seda, et lihtne töötaja, kes maksusüsteemi ei tunne, arvab, et tööandja on midagi valesti arvestanud ning on tööandja peale vihane. Seega peavad paljude töötajatega tööandjad lahendama raske küsimuse, kuidas teavitada töötajaid ning juhtida nende emotsioone.

Oluline aspekt, mis on jäänud seni tähelepanuta, on see, et pension läheb samuti kogu sellesse arvestusse, mis tähendab seda, et aasta lõpus peab töötav pensionär igal juhul tulumaksu tagasi maksma.

Maksuvaba tulu saab arvestada ainult üks tööandja töötaja avalduse alusel.

Näide:

Töötasu on 1200 eurot kuus bruto ehk 14 400 eurot aastas, maksuvaba tulu 500 eurot kuus ehk 6000 eurot aastas. Tulumaksu ei pea selle pealt maksma. 

Detsembris müüakse pärandina saadud maatükk, mille kasum on 10 800 eurot. Töötaja maksab sellelt ära 20% tulumaksu ehk 2160 eurot. 

MTA vaatab aga tulusid koos ja töötaja on hüpanud automaatselt kõrgepalgaliste juurde, mis tähendab seda, et lisaks on tuludeklaratsiooni alusel vaja tagasi maksta maksuvabalt tulult tulumaks 6000 * 20% ehk 1200 eurot. 

Tulemus on sama, kui töötaja kuupalk oleks olnud 2100 eurot ja maksuvaba tulu poleks tööandja üldse arvestatud. Ranno Tingas lisas naljatades, et edaspidi on suurim ähvardus see, et kui töötaja käitub halvasti, makstakse talle detsembris preemiat, nii et ta hüppab kohe järgmisele tuluastmele. Igale raamatupidajale ja palgaarvestajale on tõsine väljakutse see, kuidas töötajaid teavitada ja lahendada palgapoliitika: kas hakata midagi palkadega reguleerima või öelda, et pole teie asi? Siin tekib Tingase sõnutsi põnevaid valikuid, ent otsused tuleb varsti ära teha. Seega tasuks ettevõtte juhtkonnaga teha ajurünnak ja arutada läbi, mida teha. See sõltub ka sellest, millistes palgagruppides töötajad on.

Üks  võimalus on see, et tööandja ei teegi midagi, ent sellega kaasneb oht, et töötajad on vihased, kui peavad ootamatult tulumaksu juurde maksma. Teine võimalus on töötajatele selgitada olukorda ja vajadust.

Ka võib tööandjal tekkida olukord, et pärast maksuvõlgu tekivad kohtutäiturite nõuded ja töökoormuse tõus sunnib uusi töötajad värbama.

Spordikulude hüvitamine

Erisoodustusena ei maksustata töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele.

Oluline on siin Tingase sõnutsi tähele panna, et see ei tohi olla preemia, vaid peab kehtima kõigile. Antud on viis varianti, mille vahel raha jagada:

1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu (peab olema avalik üritus, mitte firma spordipäev);

2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi (piiratud 100 euroga kvartalis);3. tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Uut spordirajatist ei tohi püstitada, aga olemasoleva arveid võib maksta;4. kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele;5. ravikindlustuslepingu kindlustusmakset.

Tingas toonitas sedagi, et hüvitamise võimalus on vabatahtlik ja tööandjal pole kohustust seda teha.

Sõiduauto kui juhi motivatsioonipakett

Sõiduautod on Tingase sõnutsi olnud juhtidele nagu osa motivatsioonipaketist. Uue seadusega kaob sõiduauto erisoodustuse läbisõidupõhine maksustamine ning tööandjal on sõiduauto osas 2 varianti:

auto on ainult töösõitudeks (pole maksustamist)autoga võimaldatakse teha erasõite – kuu

Tööandja reguleerida on see, et töötaja ei teeks erasõite.

Sõiduautode erisoodustuse arvestus
Foto: Ettevõtlusblog E&Y

Muud väiksemad maksumuudatused

Tööandjal on võimalus hüvitada teise kuni kaheksanda haiguspäeva eest kuni 100% töötaja keskmisest töötasust sotsiaalmaksuvabalt (1.01.2017)Eluasemelaenu intresside mahaarvamise ülempiir 300 eurot (1.01.2017)Tööandja juures tööd tegevate isikute koguarvu ja tööjõumaksude avalikustamine (1.04.2017)Kõik pangaintressid maksustatud (1.01.2018)Ettevõtluskonto aktiivsele inimesele (1.01.2018)

Autor: Tuuli Seinberg, Raamatupidaja.ee juht

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456