Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Paha palgatõus?
Palgatõus on igale inimesele kahtlemata meeldiv sündmus. Kas palgatõus on ka ühiskonnale tervikuna positiivne, sõltub mitmest tegurist, arutleb rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit.
Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit
Foto: Arno Mikkor
Ma ei hakka siin rääkima sellest inetust kõnekäänust, nagu oleks eestlasele tüüpiline iseloomujoon kadedus ja naabri palgatõus naabrit ei rõõmusta – üldiselt on ikka kõigil hea meel selle üle, et ka teistel hästi läheb. Loomulikult on asjad niimoodi siis, kui palgatõus on seotud üldise majandusliku edenemisega ja mitte tööjõupuududest põhjustatud töökäte üleostmisest.
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.