Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kellakeeramine röövib majanduselt kümneid miljoneid eurosid aastas
Suveajale üleminek, mille kaotamist arutas täna Euroopa Parlament, röövib igal aastal vaid nädalaga Eesti ettevõtteilt kümneid miljoneid eurosid.
„Suveaeg kehtestati esimese maailmasõja ajal kütuse säästmiseks, kuid täna on kellakeeramise peamiseks mõjuks unevõlg, mis laastab inimeste töövõimet vähemalt nädal aega,” rõhutas karjäärivärava CV.EE ekspert Rain Uusen. „Kahju kasvab veelgi, kui arvestame juurde ka kellakeeramise ajal sagenevad haigestumised.”
Viimatise kellakeeramise järel ebaõnnestus ainuüksi õigel ajal tööle jõudmine 7% töötajaist, näitas toonane CV.Ee uurimus. Uurimuse tulemustest selgus, et vähemalt 15 kontoris üle Eesti ei jõudnud toona õigeks ajaks tööle mitte ükski töötaja. Iga neljas vastaja tunnistas, et kellakeeramine lööb nende igapäise elurütmi paigast.
Suveajale üleminek põhjustab Uuseni kinnitustel inimestel keskmiselt 40-minutilise unevõla. „Uurimuste järgi pärsib see terveks järgnevaks nädalaks tuntavalt inimeste keskendumisvõimet, töörahulolu ja tulemuslikkust,” selgitas Uusen. „Järgneval nädalal kasvab oluliselt näiteks interneti meelelahutussaitide külastatavus tööajal, aga ka töös tehtavate vigade ja isegi tööõnnetuste arv.” Ainuüksi tööaja raiskamine mittetöistele tegevustele kasvab kellakeeramise järgsetel päevadel umbes 20%, millele lisandub kehvem motiveeritus ja madalamad töötulemused. Uuringute järgi võib päevarütmi segipaiskamine mõjutada tundlikumaid inimesi aga kuni kolme nädala jooksul.
„Eestis pole selle majandusliku mõju kohta väga põhjalikku analüüsi, kuid et meil töötab umbes 660 000 inimest, peame kellakeeramise negatiivset mõju arvestama mitte miljonites, vaid kümnetes miljonites eurodes,” rõhutas Uusen. Kui majanduslikku kahju saab hinnata suurusjärgu täpsusega, siis mõju enesetundele ja tervisele tajub iga inimene Uuseni kinnitusel väga otseselt. „CV.EE uurimuses laitis neli vastanut viiest kellakeeramise maha,” märkis Uusen, „kaks kolmandikku vastanuist kinnitas, et tunnevad kellakeeramise mõju ise ja otseselt. Ja asi pole ainult enesetundes, Alabama Ülikooli uuringus selgus näiteks, et kellakeeramise järgsel nädalal kasvab infarktide arv lausa 10%.”
Täna arutas Euroopa Parlament resolutsioonikavandit, mille transpordi- ja turismikomisjon esitas kellakeeramise lõpetamiseks, ning toetas kellakeeramise mõju hindamist ja vajadusel kellakeeramise lõpetamist. Teaduslikud uurimused ei ole suutnud tõestada kellakeeramise olulisi positiivseid mõjusid majandusele, samal ajal on selgelt näha arvukalt hoiatavaid trende, kuidas ühelt ajalt teisele üleminek kahjustab inimeste tervist, põllumajandust või vähendab liiklusohutust.
Allikas: CV.EE
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
Viimased uudised
Lisatud meeleolukas galerii!
Üritused
Hetkel kuum
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
- ST
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele