29. märts 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sise-coaching’u dilemma
Foto: Scanpix/Panthermedia
Olen paljude juhtidega coaching’ust rääkinud ja kogenud väga erinevaid reaktsioone. On selle meetodi veendunud pooldajaid, on kõhklejaid ja on ka neid, kes ütlevad, et see on üles kiidetud teema.
Kuigi ma olen professionaalne coach ja selle meetodi tulihingeline propageerija, ei väida ma, et coaching on ravim kõigi probleemide vastu. Vastupidi, pigem olen usku, et juht peab olema paindlik. Väga sümpaatne on Daniel Golemani lähenemine, kus ta esitab kuus juhtimisstiili: visioneeriv, koostööle orienteeritud, autoritaarne, demokraatlik, survestav ja coach’iv. Nagu näha, on coach’iv juhtimine ainult üks kuuest stiilist. Goleman väidab, et edukas juht on see, kes valdab neist vähemalt nelja. Seda uskudes ei ole eduks ilmtingimata vaja rakendada just coach’ivat stiili. Samas on see inimeste arendusmeetodi ja motivatsiooni loojana väga mõjus meetod.
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!