Pikka aega on leitud, et just kaheksatunnine tööpäev on kõige tulemuslikum töötamise viis. Võib-olla on jõudnud kätte aeg see müüt ümber lükata.

- Foto: Scanpix/Panthermedia
Kõik soovivad head tasakaalu töö ja eraelu vahel. Mõni inimene tahaks ehk veeta rohkem aega perega või tegeleda hobidega. Isegi need, kes töötavad kaheksa tundi päevas, 40 tundi nädalas, kipuvad lõpuks sellest rohkem töötama. E-kirju ja tekstsõnumeid saabub ka pärast tööpäeva lõppu. Jaapanlastel on lausa eraldi mõiste – karoshi –, mida võiks tõlkida kui „surm ületöötamise tõttu”. See viitab Jaapanis valitsevale ületöötamise kultuurile. Üle neljandiku sealsetest töötajatest rabab üle 80 tunni nädalas. Seda on seostatud infarktide ja stressiga seotud enesetappudega.
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.