Statistikaameti värsked numbrid näitavad, et kolmandas kvartalis vähenes nii vabade ametikohtade arv kui ka tööjõu liikumine, viidates tööturu üldisele rahunemisele. Ekspertide hinnangul on muutused pigem tasakaalustumise kui järsu jahtumise märgid.

- Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens
- Foto: Statistikaamet
Statistikaameti 8. detsembri tööjõu liikumiste ja vabade ametikohtade kokkuvõte näitab, et 2025. aasta kolmandas kvartalis jätkus tööturul mõõdukas jahtumine, kuid samal ajal stabiliseerusid tööjõu liikumised. Aasta varasemaga võrreldes oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 9375 vaba ametikohta, mis on 5,4% vähem kui mullu. Vabade ametikohtade määr püsis siiski 1,6% juures, mis viitab, et tööjõuvajaduse üldine tase pole oluliselt muutunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti elamislube jagatakse vajaduspõhiselt, salaja pole siin praktiliselt võimalik elada ning pikemaks ajaks Eestisse jääda saamiseks tuleb olla kõigiti tubli inimene. Tegelik rändeküsimus seisneb muus, kirjutasid tööjõufirma Hansavest juht Denis Tolkunov ja jurist Nele Paluoja Äripäevas.
Tagasiside andmisele ei raatsi paljud tööandjad endiselt aega raisata!
Värskest Eesti tööturu-uuringust selgus tõsine puudujääk ettevõtete värbamisprotsessis. Samuti tuli välja, et tööotsija isiklikud kontaktid mängivad töö leidmisel olulist rolli.
CVKeskus.ee analüüsis ligi 50 000 tööpakkumist, et selgitada välja ametid, kus konkurents on tänavu olnud sedavõrd nõrk, et tööd leida on mitu korda lihtsam kui Eesti tööturul keskmiselt.
Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Rääkides vastutustundlikust tööandjast, ei saa mööda vaadata sellest, milliseid firmakingitusi ettevõttes tehakse. Jätkusuutlikkus ei alga ökomärgisest, vaid küsimusest, kas tehtaval kingitusel on peale selle üleandmist ka päriselt mõte ning otstarve. Sahtlisse jääv ese on raiskamine ning siin ei mängi rolli see, kas toode on valmistatud orgaanilisest puuvillast, taaskasutatud materjalist või bambusest.