Eesti tööturg kolmandas kvartalis: vabade ametikohtade arv vähenes, tööjõu liikumine stabiliseerub
Statistikaameti värsked numbrid näitavad, et kolmandas kvartalis vähenes nii vabade ametikohtade arv kui ka tööjõu liikumine, viidates tööturu üldisele rahunemisele. Ekspertide hinnangul on muutused pigem tasakaalustumise kui järsu jahtumise märgid.
Eesti elamislube jagatakse vajaduspõhiselt, salaja pole siin praktiliselt võimalik elada ning pikemaks ajaks Eestisse jääda saamiseks tuleb olla kõigiti tubli inimene. Tegelik rändeküsimus seisneb muus, kirjutasid tööjõufirma Hansavest juht Denis Tolkunov ja jurist Nele Paluoja Äripäevas.
Tagasiside andmisele ei raatsi paljud tööandjad endiselt aega raisata!
Värskest Eesti tööturu-uuringust selgus tõsine puudujääk ettevõtete värbamisprotsessis. Samuti tuli välja, et tööotsija isiklikud kontaktid mängivad töö leidmisel olulist rolli.
CVKeskus.ee analüüsis ligi 50 000 tööpakkumist, et selgitada välja ametid, kus konkurents on tänavu olnud sedavõrd nõrk, et tööd leida on mitu korda lihtsam kui Eesti tööturul keskmiselt.
Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.