Statistikaameti värsked numbrid näitavad, et kolmandas kvartalis vähenes nii vabade ametikohtade arv kui ka tööjõu liikumine, viidates tööturu üldisele rahunemisele. Ekspertide hinnangul on muutused pigem tasakaalustumise kui järsu jahtumise märgid.

- Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens
- Foto: Statistikaamet
Statistikaameti 8. detsembri tööjõu liikumiste ja vabade ametikohtade kokkuvõte näitab, et 2025. aasta kolmandas kvartalis jätkus tööturul mõõdukas jahtumine, kuid samal ajal stabiliseerusid tööjõu liikumised. Aasta varasemaga võrreldes oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 9375 vaba ametikohta, mis on 5,4% vähem kui mullu. Vabade ametikohtade määr püsis siiski 1,6% juures, mis viitab, et tööjõuvajaduse üldine tase pole oluliselt muutunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti elamislube jagatakse vajaduspõhiselt, salaja pole siin praktiliselt võimalik elada ning pikemaks ajaks Eestisse jääda saamiseks tuleb olla kõigiti tubli inimene. Tegelik rändeküsimus seisneb muus, kirjutasid tööjõufirma Hansavest juht Denis Tolkunov ja jurist Nele Paluoja Äripäevas.
Tagasiside andmisele ei raatsi paljud tööandjad endiselt aega raisata!
Värskest Eesti tööturu-uuringust selgus tõsine puudujääk ettevõtete värbamisprotsessis. Samuti tuli välja, et tööotsija isiklikud kontaktid mängivad töö leidmisel olulist rolli.
CVKeskus.ee analüüsis ligi 50 000 tööpakkumist, et selgitada välja ametid, kus konkurents on tänavu olnud sedavõrd nõrk, et tööd leida on mitu korda lihtsam kui Eesti tööturul keskmiselt.
Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.