Müügi- ja konsultatsiooniettevõte Southwestern Advantage korraldas Eesti suuremate ülikoolide esimese ja teise aasta tudengite seas küsitluse, millest selgus, et keskmiselt on selleks ajaks olnud igal tudengil 2,5 töökohta ning üle 43 protsendi küsitletutest sõltub oma vanemate materiaalsest toetusest.

- Foto: Scanpix/Panthermedia
Igal kevadel ja sügisel kutsub Southwestern Advantage noori tudengeid oma programmi kandideerima ja ühtlasi korraldab selle käigus üliõpilaste seas ka küsitluse, kus uuritakse nende materiaalse olukorra, töökohtade, investeerimise ja eesmärkide kohta.
Selgus, et küsitlusele vastanute seast üle 43 protsendi on veel oma vanematest või hooldajatest materiaalselt tugevalt sõltuv, kuid 32 protsenti enam sellist abi ei vaja. Veerand vastajatest märkis, et toetub mingil määral vanemate abile, kuid saaks ka ilma hakkama. „Kuigi suur osa noortest vajab siiski vanemate toetust, siis ilmnes samas, et ei istuta niisama käed rüpes ega kardeta raha teenimiseks tööd teha,” märkis Southwestern Advantage Eesti esindaja Erki Kukk. Keskmiselt on iga esimese ja teise aasta tudeng selleks ajaks tööd teinud 2,5 erineval töökohal. „Ülekaalukalt on siin esikohal muidugi klienditeeninduse valdkond, mis moodustas ametitest üle 31 protsendi,” ütles Kukk. Viiendik tudengitest on tegelenud ka erialase töö või praktikaga ja 15 protsenti lihtsama füüsilise tööga.
Palgasoovi kohta on ligi pool vastajatest märkinud, et sooviks pärast lõpetamist kätte saada vähemalt 1000-1500 eurot. 16 protsenti rahulduks ka kuni 1000 euroga ja 8 protsenti arvas, et tuleviku teenistus võiks olla üle 2500 euro.
Ka suvevaheajal jätkavad paljud tudengid töötamist. 32 protsenti vastanutest märkis, et tegutseb suvel edasi juba olemasoleval töökohal või teeb ajutist suvetööd. Ligi 20 protsenti kavatseb suurema osa suvest kulutada praktikal olemisele ja sama paljud võtavad selle aja puhkamiseks.
Seotud lood
Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja
argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?