Värbamise võluvits: värba tööturu alternatiive vol 2: välismaalased

ISS-i Venemaa ja Baltikumi personalijuht Helo Tamme on kirjutanud postitustesarja mitmekesisusest, mis on pühendatud kolmele mitte just kõige populaarsemale alternatiivsele 3V grupile tööturul ehk vanemaealised, välismaalased ja vähenenud töövõimega inimesed. Sarja esimene osa keskendus vanemaealiste tööhõivele, teises osas tuleb juttu välismaalastest, sellest, mis takistusi nendega töötades ette võib tulla ja kuidas värbamisel nendeni jõuda.

Mitmekesisus ei ole lihtsalt nähtus iseenesest. Nagu eelmisel korral kirjutasin, on see miski, mis lisaks sellele, et aitab täna äridel luua paremaid tulemusi, annab ka suurema ja laiema valiku võimalikest kandidaatidest. Olgem ausad, värbamiste olukord on kujunenud suureks väljakutseks paljudes riikides, sh Eestis, kus statistikaameti andmetel on töötuseks mõõdetud juba 5,3%.

Lisaks eeltoodule ollakse aga arvamusel, et mitmekesised meeskonnad on rohkem tööle pühendunud – näiteks Korn/Ferry Insituudi tehtud uuringu kohaselt usub seda lausa 96% tippjuhtidest.

Artiklisarja esimest lugu vanemaealiste värbamisest võid lugeda SIIT!

Võtan seekord ette teise V ehk välismaalased, eelkõige just Eestis õppivad ja töötavad muudest riikidest pärit tublid inimesed, kes võiksid tööandjatele olla just see päästev õlekõrs, millele ehk varasemalt mõeldud ei ole.

Muudest riikidest ja kultuuridest tulevate inimeste puhul tuleb arvestada aga teemadega, millele esialgu ehk isegi ei tule:

- piiratud keelesoskus. Ilmselgelt ei valda näiteks enamik välistudengitest eesti keelt, mis tekitab olukorra, et kolleegid ja juhid, kes siis omalt poolt inglise keelt ei oska, jäävad uue töötajaga suhtlemisel hätta. Keeleoskuse teemal on aga hulgaliselt eri võimalusi, alates keelekursusest ja lõpetades esmase hädavajaliku sõnavara koostamisega.

- kultuuride erinevus. Kui meil võib olla tavaks see, et kokkulepitud kohtumisele jõuame pigem paar minutit varem ja tööpäeva alguseks oleme kohal nii nagu lubatud, siis teatud riikide puhul on ajal hoopis teine tunnetus ehk hilinemine 15, 30 või 60 minutit võib tunduda täiesti tavapärasena. Ka siinkohal on erinevaid võimalusi nagu näiteks ettevõttepoolne infotunni pidamine või välise abi kasutamine. Näiteks on siseministeeriumi pakkunud välja ühepäevase kohanemisprogrammi teemal „Töö ja ettevõtlust”.

Seega nagu näha, on erinevatest takistustest võimalik loovalt ja kas oma jõudude või partnerite kaasabil edukalt üle saada.

Kuidas aga jõuda nende välismaalasteni? Annan siinkohal paar soovitust eri kanalite ja kuulutuste kohta.

Avalda töökuulutus ingliskeelsena näiteks CVKeskuses (kusjuures kasutama peaksid siis kindlasti ka ingliskeelset pealkirja), TTÜ karjääri infostendil või tudengiveebis.

Lisaks vastavates koolides kuulutamisele on soovituslik suhelda erinevate institutsioonidega nagu näiteks töötukassa või Eesti Pagulasabi keskus, kellega koostöös saab pidada vastavaid infotunde või edastada võimalikele huvilistele töökuulutusi.

Leia esimene sõnumikandja! Välistudengid või Eestis elavad välismaalased suhtlevad omavahel väga agaralt ning kui esimene tubli huviline sinu juurde juba tee leiab ja talle sinu juures töötada meeldib, siis ei olegi vaja väga kaua oodata – sõbrad ja tuttavad järgnevad teerajajale julgelt!

Kui tahad vanemaealiste inimeste värbamise kohta rohkem informatsiooni saada, kuula seda Äripäeva Raadio saate „Töö ja palk” podcasti, kus mina ja Külliki Bode Eesti Töötukassast mitmekesiste töötajaskondade teemal oma mõtteid ja kogemusi jagame!

Allikas: Helo Tamme blogi

Autor: Helo Tamme, ISS-i Venemaa ja Baltikumi personalidirektor