Loe lisa!
Artiklisarja esimest lugu vanemaealiste värbamisest võid lugeda
SIIT!
Võtan seekord ette teise V ehk välismaalased, eelkõige just Eestis õppivad ja töötavad muudest riikidest pärit tublid inimesed, kes võiksid tööandjatele olla just see päästev õlekõrs, millele ehk varasemalt mõeldud ei ole.
Muudest riikidest ja kultuuridest tulevate inimeste puhul tuleb arvestada aga teemadega, millele esialgu ehk isegi ei tule:
- piiratud keelesoskus. Ilmselgelt ei valda näiteks enamik välistudengitest eesti keelt, mis tekitab olukorra, et kolleegid ja juhid, kes siis omalt poolt inglise keelt ei oska, jäävad uue töötajaga suhtlemisel hätta. Keeleoskuse teemal on aga hulgaliselt eri võimalusi, alates keelekursusest ja lõpetades esmase hädavajaliku sõnavara koostamisega.
- kultuuride erinevus. Kui meil võib olla tavaks see, et kokkulepitud kohtumisele jõuame pigem paar minutit varem ja tööpäeva alguseks oleme kohal nii nagu lubatud, siis teatud riikide puhul on ajal hoopis teine tunnetus ehk hilinemine 15, 30 või 60 minutit võib tunduda täiesti tavapärasena. Ka siinkohal on erinevaid võimalusi nagu näiteks ettevõttepoolne infotunni pidamine või välise abi kasutamine. Näiteks on siseministeeriumi pakkunud välja ühepäevase kohanemisprogrammi teemal „Töö ja ettevõtlust”.
Seega nagu näha, on erinevatest takistustest võimalik loovalt ja kas oma jõudude või partnerite kaasabil edukalt üle saada.
Kuidas aga jõuda nende välismaalasteni? Annan siinkohal paar soovitust eri kanalite ja kuulutuste kohta.
Avalda töökuulutus ingliskeelsena näiteks CVKeskuses (kusjuures kasutama peaksid siis kindlasti ka ingliskeelset pealkirja), TTÜ karjääri infostendil või tudengiveebis.
Lisaks vastavates koolides kuulutamisele on soovituslik suhelda erinevate institutsioonidega nagu näiteks töötukassa või Eesti Pagulasabi keskus, kellega koostöös saab pidada vastavaid infotunde või edastada võimalikele huvilistele töökuulutusi.